Kas kunstlik intelligents (AI) asendab visuaalkunstnikke? See põnev küsimus on tulevase ümarlaua keskmes, kus osalevad fotograafid Marie-Pierre Cravedi ja Mathieu Bernard-Reymond ning kunstiajaloolane Nathalie Dietschy Lausanne’i Ülikoolist. Sündmust korraldab APERTI ning see toimub 4. ja 5. mail Lausanne’is, pakkudes avalikkusele ainulaadset võimalust avastada 66 osaleva kunstniku loomevaldkondi.
AI tõus, mis suudab luua pilte, tekitab muret maalijate, fotograafide, disainerite ja illustraatorite hulgas nende käsitöö tuleviku osas. Siiski soovitab Nathalie Dietschy mitte paanikasse sattuda, rõhutades ajaloolist kunstnike kohanemisvõimet uute tehnoloogiate vastuvõtmisel ja nende töösse integreerimisel.
Fotoseeria “Chimères” kaudu näitustel “Techno-mondes” saabunud Matthieu Gafsou pilt, mida mullu eksponeeriti Lausanne’i Ülikoolis, illustreerib kunsti ja tehnoloogia sulandumist. Gafsou kasutas AI võimu oma kunstiteose loomiseks, sidudes tõhusalt tehisintellekti inimloomingu loovusega.
Dietschy usub, et tööriistade nagu pliiats või AI olemasolu ei anna automaatselt kunstilist talenti. Loomingulisus ja kunstniku ainulaadne eneseväljendus mängivad kunstis olulist rolli ning neid elemente ei saa lihtsalt tehnoloogiaga asendada või kopeerida. AI integreerimist kunsti valdkonda võib pigem vaadata kui uut vahendit kui kunstniku algse eneseväljenduse vaenlast.
Kuidas mõjutab AI tänapäevast kunsti?
AI on muutunud tänapäevase kunsti määravaks jõuks, avaldudes mitmesuguste viisidena. Kunstnikud kasutavad AI-d keerukate ja keeruliste teoste loomiseks, mida inimkäed üksi võivad olla võimelised ette kujutama või teostama. Lisaks võimaldavad masinõppe algoritmid kunsti arendamist, mis ajas muutub, reageerides erinevatele andmekogumitele või keskkonna sisenditele.
Mis on AI kasutamisega kunstis seotud peamised vaidlusalused?
Üks suur vaidlus keskendub autorlusele ja originaalsusele. Tekivad küsimused selle kohta, kas AI või kunstnik peaksid saama lõpliku töö eest kiitust. Teine vastuoluline teema puudutab AI genereeritud kunsti autentsust ja selle väärtust traditsioonilisel kunstiturul.
Kas AI kasutamisel kunstis on eetilisi tagajärgi?
Eetilised tagajärjed hõlmavad isikuandmete ja autoriõiguslike materjalide võimalikku väärkasutust AI algoritmide poolt uute kunstiteoste loomiseks. Lisaks võivad AI võimed stiile kopeerides tõsta mureküsimusi individuaalse kunstniku identiteedi kadumise kohta.
AI eelised kunstis:
– AI suudab töödelda tohutul hulgal andmeid, et luua algupäraseid teoseid, surudes loovuse piire.
– See demokratiseerib kunsti loomise, muutes selle ligipääsetavamaks neile, kellel puuduvad traditsioonilised kunstioskused.
– AI võib soodustada uusi interaktiivseid ja haaravaid kunstikogemusi.
AI puudused kunstis:
– See võib seada kahtluse alla inimloomingu mõiste ja kunstniku puudutuse ainulaadse väärtuse.
– Liigne sõltuvus AI-st võib pärssida tehniliste oskuste arengut tulevastel kunstnikel.
– IP ja autoriõiguse arutelud on ägedad tänu AI replitseerimisvõimele.
Nende jaoks, kes on huvitatud laiemast arutelust AI ja selle rolli kohta ühiskonnas, võivad järgmised valdkonnad pakkuda väärtuslikke vaatenurki:
– IBM Kunstlik Intellekt arutleb AI võimekuse ja erinevate rakenduste üle.
– Kunstlik Intellekti Uudised pakub viimaseid uudiseid ja edusamme AI tehnoloogias.
– Artsy on platvorm kunsti kogumiseks ja avastamiseks, mis sageli sisaldab artikleid tehnoloogia ja kunsti ristmikul.
On oluline märkida, et kuigi AI’l on potentsiaali kunstimaailma muuta, ei vähenda see kunstniku rolli tähenduse loomisel ja inimkogemuse väljendamisel. AI genereeritud kunst saab tõenäoliselt jätkuvalt olla inimese-AI koostöö hübriid, mis võib määratleda hoopis uue kunstilise žanri.