Maailma eksperdid tõstatavad hoiatusi AI-ga täiustatud küberrünnakute osas
BioCatch, digitaalse pettuse avastamise ja käitumuslike biomeetriliste meetodite pioneer, viis läbi uuringu, milles osales 600 spetsialisti üle üheteistkümne riigi ja nelja mandri, uurides tehisintellekti (AI), pettuste avastamise, rahapesu tõkestamise ja vastavuse ristmiku aspekte.
Nende esimese aruande järeldused näitasid häirivat suundumust: küberkurjategijad kasutavad tehisintellekti, et sooritada keerukamaid ja tõhusamaid finantspettuse skeeme ilma sügava pangandusalase ekspertiisita või tehnilise teadmata. Märkimisväärne on see, et umbes seitse kümnest osalejast märkasid, et kurjategijad rakendavad AI-d osavamalt kui finantsasutused selliste taktikate vastu võitlemisel. Lisaks teatas pool vastanutest rünnakute sagenemisest möödunud aastal ja ootavad tulevikus veel rohkem rünnakuid.
AI kasutades suudavad petturid luua väga isikupärastatud pettussaavutusi, täpsustades keeli ja nimesid, tugevdades pettust piltide, heli ja video abil. Selline tehisintellekti rakenduste mitmekülgsus nõuab finantsasutustelt hädasti uute strateegiate ja tehnoloogiate arendamist nende klientide kaitsmiseks. BioCatchi globaalse pettuse luure direktor Tom Peacock rõhutas klientide varade kaitsmise esilekerkivaid väljakutseid lõputute tehisintellekti edusammude toel toimivate pettusskeemide vastu.
Tõusvad sünteetilise identiteedipettused panevad finantssektorile tugevalt pihta
Aruanne tõi päevavalgele hoiatava teadmise, et 91 protsenti vastanutest kaalub hääle tuvastamise läbivaatamist kriitiliste klientide puhul, kuna AI-generaalsed sünteetilised hääled on muutunud usutavamaks. Sünteetilised identiteedid, mida 70 protsenti asutustest peab uute klientide omandamise meetodiks, ei ole traditsiooniliste pettusemudelite poolt piisavalt avastatud, vastavalt Föderaalreservi hinnangutele. Nende petturlike identiteetide levik USAs on kiire, tekitades igal aastal miljardeid dollareid kahjusid. Kaasaegne digitaalne identiteedikontroll on ületanud inimtaju, sundides kasutusele käitumise kavatsuse signaale Deepfake’ide ja häälte kloonimise reaalajas tuvastamiseks, teatas BioCatchi CMO Jonathan Daly.
Peamised järeldused BioCatchi uuringust
AI poolt käitatud ähvarduste maksumus on tohutu, kus üle poole pankadest teatas 2023. aastal 5–25 miljoni dollari suurustest kahjudest. Kuigi enamus finantsasutusi rakendavad AI-d pettuste avastamisel, tunnistas pea üheksa kümnest, et tehnoloogia on oluliselt kiirendanud ähvarduste vastusreageerimise aegu.
Ettevõtete sisesine suhtlus pettuste osas on killustunud, kui 40 protsenti uuringus osalejatest näitas eri osakondade eraldi käsitlemist, rõhutades finantskriminoloogiale vastu tegutsemiseks tõhusama tegevuse vajadust.
Lisaks väidab 90 protsenti, et suurenenud teabe jagamine finantsinstitutsioonide ja valitsusasutuste vahel on finantskuritegude vastu võitlemisel hädavajalik. Peaaegu kõik vastanutest ennustavad, et järgmisel aastal kasutatakse AI rakendusi andmete jagamiseks kõrge riskiga isikute kohta, soodustades koostööd ja tõhustatud pettuste ennetustööd, nagu soovitas BioCatchi tegevjuht Gadi Mazor.
Aruannet saab tasuta lugeda BioCatchi veebisaidil.
AI-ga täiustatud finantskuriteod kujutavad endast tõsist ohtu
AI integreerimine finantskuritegudes kujutab endast tõsist ohtu, kuna see võib viia keerukamate rünnakuteni. AI suudab kiiresti analüüsida tohutuid andmehulkasid, õppides pettuse tehingutest oma meetodeid täiustama. See muudab pettuse tegevuste avastamise ja ennetamise väljakutseks, kuna need arenevad pidevalt. Tekkivad põhiküsimused hõlmavad:
– Kuidas kohandavad finantsasutused oma pettuste avastamise süsteeme võitluseks AI-ga varustatud ähvarduste vastu?
– Milliseid õiguslikke ja eetilisi kaalutlusi tuleb arvestada AI kasutamisel nii finantskuritegude sooritamisel kui ka avastamisel?
Selle valdkonna peamised väljakutsed hõlmavad kliendiandmete privaatsuse ja turvalisuse tagamist, regulatsioonide väljatöötamist, mis suudaksid kiirelt reageerida AI tehnoloogiate kiirele arengule, ja rahvusvahelist koostööd seaduse rakendamisel selliste kuritegude vastu. Kontroversid keskenduvad sageli tasakaalu saavutamisele innovatsiooni ja privaatsuse vahel, samuti AI eetilisele kasutamisele jälgimises ja jälgimises institutsioonide poolt.
AI eelised ja puudused pettuste avastamisel
AI kasutamine finantskuritegude avastamisel omab mitmeid eeliseid. Ühelt poolt suudab AI töödelda tehinguid reaalajas ja tuvastada pettusele viitavaid mustreid, suurendades avastamise kiirust ja täpsust. See võib samuti kaasata laiemat andmeallikate valikut, et pakkuda kliendi käitumisest terviklikumat vaadet.
Siiski on ka puudusi. AI süsteemid vajavad efektiivseks õppimiseks tohutul hulgal andmeid, mis võib tõsta muresid kasutaja privaatsuse üle. Lisaks on oht valepositiivseteks juhtudeks, kus legitiimsed tehingud märgitakse kogemata petturlikeks. Lisaks, kuna AI süsteemid muutuvad üha tavalisemaks, kasutavad kurjategijad neid tehnoloogiaid ka edasijõudnumate rünnakumeetodite väljatöötamiseks, luues petturite ja asutuste vahel relvastusvõistluse.
Lisateabe saamiseks selles valdkonnas mainekatelt allikatelt võite külastada:
– Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) uuenduste osas küberrünnakute, sealhulgas finantspettuste vastu võitlemise kohta.
– Föderaalreserv poliitika ja uurimuse kohta finants- ja maksesüsteemi väärkäitumiste kohta.
– Finantsvaldkonna Reguleerimisamet (FINRA) regulatsioonide ja suuniste osas, mis käsitlevad finantskuritegusid.
Täpsema ja ajakohasema teabe saamiseks konsulteerige otse nende linkidega, kuna minu teadmised põhinevad andmetel kuni 2023. aasta alguseni.