Kunstliku luure (AI) sügav panus erinevatesse sektoritesse märgib uut tehnoloogilise arengu ajastut, ja sama seda uuritakse hoolega kunstis. Ida-Hiina Normaalülikooli Disainikoolis uuritakse hetkel silmapaistvas 20. aastapäeva näitusel kompleksset suhet inimese loovusest saadud kunsti ja AI-tehnoloogiatega sünteesitud teoste vahel.
Esimene näitusesaal paelus vaatajaid väljapanekuga, kus olid esindatud nii õpilaste kui ka AI poolt loodud illustratsioonid. Kahe kõrvuti asuva ekraani peal kerisid pildid lõputu silmusega, kutsudes pealtvaatajaid eristama, milline on loodud inimkäe poolt ja milline masintarga väljund. Kuigi pealtnäha sarnased, erinesid teosed oluliselt detailides ja kujutlusvõimes lähemal vaatlusel. Kuigi AI-generaatoriga loodud teosed olid osavad, puudus neis siiski tihti inimese loodud kunstiteostes leiduv spontaansuse olulisus, ja peaaegu üheselt suutsid vaatajad iga teose päritolu kindlaks teha.
Õppejõudude poolt esile toodud AI võimekus analüüsida ulatuslikke kujutise andmeid ning reprodutseerida kunstilisi illustratsioone, kasutades sügavat õppimist ja erinevaid algoritmilisi parameetreid, oli rõhutatud. Selline tehnoloogia võib avardada kunstilisi piire, kokku põimides inimloovuse viise, mida kunstnikud ise alles ette ei näe. Siiski tuleb illustratsiooni autentsus inimese emotsioonist ja loovusest – omadustest, mis on algoritmi ulatusest kaugemal – ning AI-d tuleks näha kasuliku tööriistana mitte inimloovuse asendajana.
Näituse teisel korrusel kaunistas huvitav osaliselt AI-generaatoriga “fotograafiline ajalugu”, laiendades loovalt piire ikooniliste piltide uurimiseks, et avastada väljaspool kaadrit olevaid narratiive, mis muutsid kompositsiooni ja fookust. Vastupidiselt käsitsi allalaaditud originaalidele, lisas AI elemente, mis olid näidanud lihvitud selgust ja peaaegu kliinilist täpsust, muutes inim- ja masinaloome eriilmelisteks.
Inimese olemuse, spontaanse inspiratsiooni ja toores emotsiooni olemus jäävad inimkunstnikele omaseks, mida kinnitas ka Disainikooli dekaan, väites, et õpilaste ettevalmistamine ettearvamatu AI poolt kujundatud tuleviku jaoks on ülioluline. Kuigi võimas ja mõjukas, ei suuda AI kunagi täielikult korrata niisugust peent sädet, mille inimloovus toob kunstimaailma.
Kunstlik intelligentsus (AI) muudab loovat eneseväljendust kaasaegses kunstimaailmas, sillutades teed tehnoloogia ja loovuse vahel. Näiteks on AI integreerimine kunsti ilmnenud läbi genereerivate vastastikuste võrgustike (GANid), mis on algoritmid, mis suudavad luua uusi pilte õppides olemasolevate kunstitööde andmekogust. Selle kaudu on AI aidanud kunstnikel luua uudseid teoseid, mis panevad traditsioonilisi meetodeid ja kunstiloomingu tajumist proovile.
Keskne küsimus on, kas AI suudab tõesti olla loov või kas ta lihtsalt järgib inimloovust. Kuigi AI suudab luua kunsti, on selle loovus võime seotud inimprogrammeerijate poolt saadud sisendi ja treenitud andmetega. AI-generaatorite loodud kunst põhjustab sageli arutelusid autoriõiguse üle, mõned on seisukohal, et AI süsteemi programmeerijad või disainerid tuleks pidada tõelisteks kunstnikeks.
Peamised väljakutsed ja vaidlusalused küsimused, mis puudutavad AI-d kunstis, keskenduvad suures osas AI-generaatorite loodud tööde originaalsusele ja autentsusele. Lisaks on muresid seoses AI võimalusega tõrjuda välja inimkunstnikud või muuta loometööde tööturg põhimõtteliselt. Mõned kardavad tulevikku, kus inimloovust alavääristatakse algoritmide poolt, mis suudavad luua sarnaseid või isegi paremaid töid murdosa ajast ja kuludest.
AI eeliste hulka kunstis kuulub võime töödelda ja analüüsida suures koguses andmeid, luua keerukaid mustreid ja kujundusi ning aidata kunstnikel avastada uusi loomingulisi radu. AI tööriistad võivad täiendada inimloovust, pakkudes kunstnikele uusi metoodikaid ja inspiratsiooni. Need võivad ka demokratiseerida kunsti loomist, võimaldades inimestel ilma traditsioonilise kunstikoolitusest muljetavaldavaid töid luua.
Erinevused on aga seotud murega, et AI võib viia stiili ühtlustumiseni või piirata inimeste poolt loodud kunsti tajutavat väärtust. See tõstatab eetilisi ja filosoofilisi küsimusi loovuse olemuse kohta endas – kas see võib kuuluda masinate valdkonda või kas see on olemuslikult inimomadus.
AI ja inimloovuse integreerimine tänapäeva kunstis on arenev teema, mis jätkab intensiivset dialoogi ja uurimist. Kõik, kellele see valdkond huvi pakub, võiksid külastada seotud veebilehti nagu:
– Kunstliku Intelligentsuse Uudised tööstusuudised AI kohta erinevates sektorites, sealhulgas kunstis.
– Artnome, mis uurib kunsti ja tehnoloogia ristumist, pöörates erilist tähelepanu AIle kunstis.
Sirvides neid veebisaite, püüdke teemat kriitiliselt analüüsida, arvestades AI rolli loovuses ja kunstis ümbritsevaid erinevaid vaatenurki.
The source of the article is from the blog revistatenerife.com