Bulgaaria eraldab minimaalse rahastuse tehisintellektile
Viimased uuringud rõhutavad Bulgaaria suhteliselt madalat investeerimist tehisintellekti (AI) valdkonnas, tuues esile selle positsiooni võrreldes Euroopa kolleegidega. Kuna AI-l on potentsiaal oluliselt kaasa aidata ülemaailmsele majandusele, seisab riik silmitsi olulise vajadusega suurendada oma panust digitaalse innovatsiooni konkurentsitihedas valdkonnas. Sofias eraldatud raha digiteerimisfondidest AI-projektidele moodustab vaid 0,62%.
Järgmise põlvkonna Euroopa Liidu (NGEU) fondid juhivad enamus digitaalinvesteeringuid
EU peamine digiteerimisinvesteeringute allikas on Järgmise Põlvkonna EL-i vahend ja selle Taastumise ja Vastupidavuse Rajatis (RRF). Need programmid moodustavad 70% kogu digitaalse transformatsiooni investeeringutest. Bulgaariale on eraldatud 117 miljardi eurost, millest NGEU on pakkunud liikmesriikide digitaalseks ümberkujundamiseks, muljetavaldav 10,18 miljonit eurot.
Bulgaaria positsioon tehisintellekti maastikul
Vaatamata Bulgaaria tagasihoidlikule panusele, juhib Itaalia eeskuju tugeva 42 miljardi euroga digitaalse kasvu jaoks. AI tähtsust rõhutavad prognoosid, mis ütlevad, et aastaks 2030 võib tehisintellekt ületada 11 triljoni euro suurust panust ülemaailmsesse majandusse. Tähtis tööjõu ümberkorraldus on käimas, kus hinnanguliselt oodatakse AI ja robotite tõttu 2025. aastaks maailmas 60 miljonit uut töökohta.
Väljakutsed jäävad Bulgaaria digitaalse arengu teele
Siiski ei ole tee AI eelistest kasu saamisele takistusteta. Euroopa Parlamendi Teadusteenistuse eksperdid, nagu Velina Lilyanova, tuvastavad peamised takistused, sealhulgas regulatiivsed takistused, digitaalsete oskuste vähesuse, ettevõtete digitaalse taseme madala taseme ja usalduse probleemid.
2030. aasta Euroopa Komisjoni visioon
Euroopa Komisjon on seadnud ambitsioonikad eesmärgid aastaks 2030, püüdes saavutada, et 90% ELi VKEdest saavutaksid digitaalse intensiivsuse põhitaseme ning et 75% ELi ettevõtetest rakendaksid tehnoloogiaid nagu pilvandmetöötlus, tehisintellekt ja suured andmed.
Et anda Bulgaaria olukorrale AI arengus täiendavat konteksti, on oluline märkida, et Bulgaarial on ajalugu matemaatika, IT ja inseneri tugevatest haridusliku saavutustest. Hoolimata sellest, on riik võidelnud selle nimel muuta oma haritud talent juhtivaks jõuks AI innovatsioonis tempoga, mis vastaks suuremate Euroopa majanduste omale.
Selle teema kohta on kõige olulisemad küsimused järgmised:
– Miks Bulgaaria jääb maha AI arendamisel?
Bulgaaria võib jääda maha mitmete tegurite kombinatsiooni tõttu, nagu piiratud rahastamine, väike turusuurus, ajude äravool, kus talendid emigreeruvad paremate võimaluste saamiseks, ja ehk ajalooline keskendumise puudumine innovatsioonisüsteemide toetamisele, mis toetavad AI tehnoloogiaid.
– Mida saaks teha AI arendamiseks Bulgaarias?
Potentsiaalsed tegevused hõlmavad avaliku ja erasektori investeeringute suurendamist tehisintellekti, regulatiivse keskkonna parandamist innovatsiooni soodustamiseks, koostöö suurendamist akadeemia ja tööstuse vahel ning algatuste väljatöötamist tipptalendi säilitamiseks ja meelitamiseks.
Seotud teemaga seonduvad peamised väljakutsed hõlmavad vajadust:
– Tõsta investeeringuid digitaalvaldkondadesse.
– Ületada digitaalsete oskuste puudujääk.
– Parandada ettevõtete digitaliseerimist.
– Lahendama avaliku usalduse uute tehnoloogiate vastu.
Esineb vastuolusid selliste küsimuste ümber nagu kuidas tehisintellekt võib viia töökohtade väljavahetamiseni ja tehisintellekti otsustusprotsesside eetilised aspektid.
Suuremat tähelepanu AI-le Bulgaarias seostatakse järgmiste eelistega ja puudustega:
Eelised:
– Majanduskasv: AI võib majanduskasvu suurendada, optimeerides protsesse ja luues uusi tooteid ja teenuseid.
– Töökohtade loomine: Pikemas perspektiivis võiks AI viia uute töökohtade loomiseni, eriti tehnoloogiasektorites.
– Innovatsioon: Tugev AI sektor võiks tugevdada Bulgaaria rolli innovatsioonikeskusena piirkonnas.
Puudused:
– Tööhõive ohustamine: On oht, et AI võib olemasolevad töökohad asendada, viies suurema töötuse määra teatud sektorites.
– Oskuste vahe: AI nõuab tööjõudu arenenud digitaalsete oskustega, mis võib olla väljakutse kiiresti arendada.
– Privaatsuse mured: AI suurem kasutamine võib kaasa tuua muret privaatsuse ja andmekaitse pärast.
Täiendava teabe saamiseks AI arendamise kohta Euroopa Liidus ja meetmete kohta, mida on esitanud Euroopa Komisjon, võiksid huvitatud lugejad leida väärtust külastades Euroopa Komisjoni digiteerimisega seotud poliitikad ja Euroopa Liidu ametlik veebileht. Need lingid peaksid pakkuma rohkem teadmisi selle kohta, kuidas ELi liikmesriigid, sealhulgas Bulgaaria, kavatsevad navigeerida digitaalse innovatsiooni ja AI valdkonnas.