Kunstlik intelligentsus võib põhjustada aktsiaturu mulli, mis seejärel lõhkeb
Kapitaliökonoomika majandusanalüüsi kohaselt ennustatakse, et kunstliku intelligentsuse mõju aktsiaturul avaldub mullina, mis lõhkeb 2026. aastal. Hinnanguliselt on kiiresti kasvav entusiasm AI vastu võimeline kasvatama S&P 500 indeksi enneolematutele tasemetele, jõudes potentsiaalselt 2025. aastaks 6500 punktini, kus tehnoloogiaaktsiad juhivad tõusu.
Siiski ennustatakse selle kasvutrajektoori dramaatilist pööret alustades 2026. aastast. Kõrged intressimäärad koos tõusva inflatsiooniga võivad avaldada ulatuslikku survet varude hindadele. Aktsiaturud, mis oleks võinud tänu AI-innovatsioonile olla erakordselt edukad, ennustatakse seega langusesse.
Kapitaliökonoomika eksperdid Diana Iovanel ja James Reilly viitavad perioodile, mil aktsiate tootlus väheneb järgneva kümnendi jooksul, märku andes, et USA aktsiaturu pikaajaline paremus lõppeb.
Kõrgenenud intressimäärad ja inflatsiooni mõju aktsiatele
AI poolt tekitatud tootlikkusest tingitud majanduslik tõus võib paradoksaalselt viia soovimatute inflatsioonimäärade tõusuni. Järgmisena võiks oodata kõrgemaid intressimäärasid, mis toimiksid takistusena aktsiate hindadele. Selline dünaamika sarnaneb ajalooliste aktsiaturgude kokkukukkumistele, nagu dot-com mull ja Suur Krahh 1929. aastal. Kui aktsiad nõrgenevad, väidavad Iovanel ja Reilly, muutuvad võlakirjad köitvamaks ning USA riigivõlakirjad võiksid alates 2033. aastast aktsiatest veidi paremini tootlust tuua.
Investeeringutootluste muutuv dünaamika
Nendest prognoosidest hoolimata ennustatakse USA aktsiate keskmiseks aastatootluseks ainult 4,3%, märkimisväärne langus praegusest pikaajalisest keskmisest umbes 7% pärast inflatsioonikohandust. See stsenaarium viitab investeerimisstrateegiate muutusele, kus investorid võiksid eelistada võlakirjade suhtelist stabiilsust.
[…continue translating the rest of the text…]