Uued horisondid kunstliku intelligentsuse ja neuroteaduse ristmikul on avanenud Jaapani teadlaste meeskonna poolt. Neile õnnestus luua maailma esimesed visuaalsed rekonstruktsioonid objektidest ja maastikest lähtuvalt vaid inimeste ajutegevusest. Need läbimurded ennustavad potentsiaalseid arenguid meditsiini- ja sotsiaalhoolekande valdkonnas.
“Järgides strateegiat, mida tuntakse kui “ajutuvastus,” suutsid teadlased tõlkida aju tajukogemused visuaalseks sisuks. Nende eksperiment hõlmas erinevate piltide näitamist osalejatele, samal ajal kui nende ajusignaale analüüsiti ja kvantifitseeriti põhjalikult funktsionaalse MRI tehnoloogia abil.
Uurijad tegelesid keeruliste visuaalsete väljakutsetega, luues üldistatud esitusi laikavatest leoparditest eristuva näojoonega ning lennukitest, mille tiibadel olid valgustuvad punased tuled. Siiski jäi praeguse tehnoloogia ulatusest välja tähestiku keerukuste uuestiloome.
Uuringu olemus keskendus üle tuhande objekti ja maastiku pildi integreerimisele genereeriva kunstliku intelligentsuse mudelisse, mis võimaldas tehisintellektil õppida ja kaardistada neid pilte konkreetsetele ajutegevuse mustritele vastavalt.
Huvitav on see, et see uuenduslik tehnoloogia võiks avada uksed individuaalselt väljendamisvõimetutele inimestele mõeldud suhtlusseadmete arendamiseks, samuti pakkuda hindamatuid teadmisi hallutsinatsioonide ja unede taga peituvate aju mehhanismide mõistmiseks.
See visualiseerimisprotsess, kus leopardi pilt inimeste poolt nähtuna ja seejärel tehisintellekti poolt ajutegevusest rekonstrueerituna, demonstreerib suurt potentsiaali ja edusamme ajutegevuse mõistmise ja rakendamise valdkonnas tehnoloogilistes lahendustes. Sellised edusammud võivad tekitada uusi modaliteete inimese ja masina vahelises suhtluses ja kognitiivsete seisundite uurimisel.
Kõige olulisemad küsimused seonduvad ajutegevusel põhineva visualiseerimisega hõlmavad:
1. Kui täpne ja usaldusväärne on ajutegevusel põhinev visualiseerimine?
Uurimistöö jätkub ajutegevusel põhineva visuaalse rekonstruktsiooni täpsuse parandamiseks. Täpsus võib olla väljakutse, kuna individuaalsed ajud võivad visuaalset informatsiooni erinevalt töödelda ja kodeerida.
2. Kas neid meetodeid saab rakendada teiste meeleandmete või mõtete tüüpide korral?
Hetkel on see uurimistöö suunatud visuaalsetele andmetele, kuid põhimõtteid võiks potentsiaalselt laiendada heli-, taktilistele või isegi mõtteprotsessidele.
3. Mis on selle tehnoloogia eetilised tagajärjed?
Nagu igasuguse tehnoloogia puhul, mis suhtleb ajuga, tekib mure privaatsuse, nõusoleku ja selliste isikuandmete võimaliku kuritarvitamise pärast.
Peamised väljakutsed või vaidlused seonduvad ajutegevusel põhineva visualiseerimisega hõlmavad:
– Privaatsuse mured: Kuna see tehnoloogia dešifreerib ajutegevust, tekitab see olulisi privaatsusprobleeme. Individuaalsete ajuandmete volitamatuks ligipääsuks peavad olema tugevad protokollid.
– Tehnilised piirangud: Praegused tehnikad nagu funktsionaalne MRI on piiratud nii ruumilises kui ajalises lahutuses. See mõjutab detailide taset, mida saab ajutegevusest rekonstrueerida.
– Ühilduvus: Probleeme valmistab süsteemide loomine, mis on täpsed erinevate indiviidide puhul tingituna individuaalsest ajutegevuse varieeruvusest.
– Aju keerukus: Aju on äärmiselt keeruline organ ja meil on endiselt piiratud arusaam sellest, kuidas ta informatsiooni kodeerib ja töötleb.
Ajutegevusel põhineva visualiseerimise eelised:
– Pakub mitteinvasiivset viisi mõtete muundamiseks visuaalseteks esindusteks.
– Võiks viia läbimurdeni abistavates suhtlusvahendites inimestele, kellel on kõne- või liikumispuue.
– Pakub teadlastele unikaalset tööriista aju protsesside, näiteks unenägude ja hallutsinatsioonide mõistmiseks.
Ajutegevusel põhineva visualiseerimise puudused:
– Omab hetkel piiratud lahutuse ja detailsuse võimet.
– Nõuab keerulisi, kalleid tehnoloogiaid nagu MRI masinad, mis pole kõigile universaalselt kättesaadavad.
– Tekitab eetilisi küsimusi seoses “mõtete lugemise” võimalusega ja regulatiivsete raamistike vajadusega.
Lisateabe saamiseks võivad kõik, kes on huvitatud neuroteadusest või kunstlikust intelligentsusest, viidata usaldusväärsetele allikatele nagu:
– Neuroteaduste Ühing: sfn.org
– Närviteabe Töötlemise Süsteemid (NeurIPS): neurips.cc
– Kunstliku Intelligentsuse Edendamise Assotsiatsioon: aaai.org
– IEEE Arvutusintellekti Ühing: ieee-cis.org
Tuleb märkida, et selle vastuse koostamise ajal eeldati, et need URL-id on kehtivad, kuid need võivad tulevikus muutuda. Alati järgige ettevaatlikkust jälgides väliseid linke.
The source of the article is from the blog procarsrl.com.ar