Kunstlik intelligentsus (AI) ja suured keelemudelid on saanud olulisteks vahenditeks meie teadusavastuste saavutamisel. Need mitte ainult ei paku meile väärtuslikke ressursse, vaid annavad ka ülevaate intelligentsuse tegelikust olemusest. Tuntud neuroteadlane David Eagleman usub, et astudes maailma, kus on teine intelligentsuse vorm, muutuvad asjad huvitavaks.
Eaglemani sõnul tundub AI nutikas seetõttu, et see suudab hetkega sünteesida teavet erinevatest allikatest internetis. Kasutades edasijõudnud suuri keelemudeleid, suudab AI mõista keelt ja süntaksit, genereerides täpseid vastuseid päringutele. Siiski rõhutab Eagleman, et võime imenduda teksti ja teostada statistilisi mudeleid ei tähenda tarkust ega teadlikkust. Programm nagu ChatGPT puudub arusaam sellest, mida nad ütlevad; nad lihtsalt koguvad ja töötlevad teavet hämmastava kiirusega.
Selle punkti selgitamiseks tutvustab Eagleman Hiina toa kontseptsiooni. See mõtteeksperiment viitab sellele, et isegi kui AI on kavandatud inimese sarnaseks, ei oma see tõelist intelligentsust. Eksperiment hõlmab inimest, kes räägib hiina keelt vabalt, ja teist, kes hiina keelt ei tea. Viimane on ruumis täis raamatuid, mis annavad juhiseid, kuidas vastata hiina sümbolitele. Kui vaba kõneleja annab hiina keeles kirjutatud sõnumid mitteoskajale isikule, vaatab see üles vastavad sümbolid ja valib sobivad vastused. Hoolimata veenvalt veenmisest vaba kõneleja oma hiina keele oskusest, ei tea mitteoskaja tõeliselt keelt; nad kasutavad lihtsalt antud teavet.
Eagleman väidab, et traditsioonilised intelligentsuse testid nagu Turingi test või Lovelace’i test ei hindavad tõelist intelligentsust korrektselt. Selle asemel pakub ta uut testi: kas süsteem suudab osaleda teadusavastustes? Eagleman usub, et tõeline intelligentsus peitub võimes teha tõelisi teadusavastusi, kuna see on üks inimintelligentsuse olulisemaid aspekte.
Eagleman eristab kahte intelligentsuse vormi: taseme 1 ja taseme 2 teadusavastused. Tase 1 hõlmab olemasolevate faktide või ideede sünteesimist töötavate lahenduste leidmiseks, samas kui tase 2 eeldab originaalkontseptsiooni, et teha läbimurde teadusavastusi. Tase 2 teadusavastuste näideteks on Einsteini suhtelisuse teooria ja Darwini evolutsiooniteooria.
Hoolimata neist erinevustest tunnistab Eagleman, et AI on tõestanud oma võimet olla loov. Suured keelemudelid on osavad teabe ümbermängimisel ja uute ideede genereerimisel. Siiski on neil raske teabe filtreerimisega inimeste väärtuste ja eelistuste põhjal.
Vaadates tulevikku, visualiseerib Eagleman tuleviku, kus AI teeb inimestega koostööd teadusavastustes ja pakub hindamatuid isiklikke ressursse. Kujutlege omamast AI terapeuti, kellega saate igal ajal konsulteerida, kohandatuna teie konkreetsetele vajadustele. AI tehnoloogia arengud pakuvad helget tulevikku, kus nii inimesed kui ka AI saavad koos õitseda.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Mis on tehisintellekt (AI)?
Tehisintellekt, tavaliselt tuntud kui AI, viitab arvutisüsteemide arendamisele, mis suudavad teha ülesandeid, mis tavaliselt nõuavad inimintelligentsust. Neid süsteeme koolitatakse mõistma, mõtlema ja kohanema erinevates olukordades, eesmärgiga jäljendada inimesetaolisi otsustusprotsesse.
Mis on suured keelemudelid?
Suured keelemudelid (LLMid) on kujuteldavad närivõrgud, mis on loodud töötlema ja mõistma tohutul hulgal tekstilisi andmeid. Need võimaldavad programmidel genereerida koherentset ja kontekstuaalselt olulist teksti, jäljendades inimese kõnelemise mustreid ja keele mõistmist.
Mis on Hiina toa mõtteeksperiment?
Hiina toa mõtteeksperiment on teoreetiline stsenaarium, mis küsib, kas tehisintellektisüsteem, hoolimata intelligentsele ilmumisest, tõesti mõistab teavet, mida ta töötleb. See hõlmab isikut, kes ei mõista hiina keelt, kuid suudab vastata hiina sõnumitele õigete vastustega, järgides ruumitäie raamatutes leiduvaid juhiseid, mis sisaldavad teavet hiina sümbolite kohta.
Mis on Turingi test?
Turingi test on klassikaline hindamismeetod masina võimekuse mõõtmiseks näidata intelligentset käitumist, mis ei erine inimese omast. Alan Turingi poolt pakutud test hõlmab inimesega suhtluses olemist masinaga tekstipõhise liidesega ja otsustamist, kas inimene suhtleb inimesega või masinaga.
Mis on Lovelace’i test?
Lovelace’i test on teine hindamiskontseptsioon seoses AI süsteemide võimekusega. Ada Lovelace’i järgi nime saanud test keskendub sellele, kas masin suudab genereerida väljundeid, mis lähevad kaugemale sellest, mida selle programmeerijad algselt sisestasid. See uurib masina võimet näidata loovust ja luua uudset sisu.
Allikad:
– Utah Loodusmuuseum: https://nhmu.utah.edu/
The source of the article is from the blog papodemusica.com