Maria Ressa, kiidetud Nobeli auhinna laureaat, astus hiljuti lavale pärast lendu Filipiinidest, et jagada oma autoriteetset vaadet üleilmse demokraatia tervisele Post Live’i üritusel. Ressa rääkis siiralt, rõhutades usaldusväärsete faktide ja valimiste aususe vahelist olulist suhet ning viitades sellele, et digitaalse valeinfo levik võib märku anda demokraatia enda allakäigust.
Ressa tõstis esile tõsise mure, et ajakirjandus ja faktipõhine aruandlus on rünnaku all. Tehnoloogiliste muutuste, nagu loov AI, saabudes hoiatas ta, et ei tohiks võtta iseenesestmõistetavalt informatsiooni, mis pärineb nendelt, kes saavad selle levitamisest kasu. Selle asemel kutsus ta publikut üles eristama ausat suhtlust ja osavalt maskeeritud reklaami.
Viidates V-Demi Instituudi uuringule, tõi Ressa välja murettekitava trendi, et üle 70% maailmast kogeb autoritaarset juhtimist, mis kaasneb rünnakute sagenemisega ajakirjanike vastu. Ta väitis, et kuna ajakirjanduslikud standardid alluvad sellisele survele, on pressi oluline roll demokraatlikus vastutuses hukus.
Keskendudes sotsiaalmeedia rollile, väljendas Ressa muret selle loodud olemuse pärast, et levitada valefakte kiiremini kui tõdesid, nähtus, mida toetavad MIT-i uuringud ning tema enda kogemused Filipiinidel. Ta hoiatas, et ilma tõe algpõhjata jäävad kodanikud ilma vajalikust mõjususest, et teha informeeritud valikuid valimistel.
Lõpuks puudutas Ressa mõistet “enshittification”, mille autoriks on Cory Doctorow, et kirjeldada internetisisu kvaliteedi halvenemist. Ta soovitas, et AI-genereeritud sisuohus võib kasutajaid üle ujutada madalaima väärtusega materjaliga, muutes üha keerulisemaks eristada ehtsat ebaolulisest. Ressa kommentaar jääb morniks meeldetuletuseks demokraatiatele, millega tuleb silmitsi seista häirivate tehnoloogiliste muutuste ajastul.
Olulised küsimused ja vastused:
– Mis on valeinfo mõju demokraatiale?
Valeinfo õõnestab demokraatliku ühiskonna väga alust, mis tugineb informeeritud kodanikel otsustamisel hääletamiskastis. Kui kodanikele esitatakse vale või eksitav teave, ei suuda nad teha täpseid otsuseid, mis omakorda võib viia mitte-demokraatlike juhtide valimiseni ja usalduse demokraatlike institutsioonide vastu kahanemiseni.
– Kuidas on ajakirjanikud ohustatud praeguses globaalses kliimas?
Ajakirjanikud seisavad silmitsi nii füüsiliste kui ka digitaalsete ohtudega. Autoritaarsed režiimid võivad kasutada neid vaigistamiseks ahistamist, vangistamist või isegi vägivalda. Lisaks võib digitaalse valeinfo levik diskrediteerida ajakirjanikke, muutes nende töö raskemaks ja ohtlikumaks.
– Millist rolli mängib sotsiaalmeedia demokraatlikus arutelus?
Kuigi sotsiaalmeedia võib aidata kodanikel kaasata ja pakkuda platvormi mitmekesistele häältele, võib seda ka manipuleerida valede ja propagandaga levitamiseks. Selle algoritmid kipuvad eelistama kaasatust tõe üle, levitades sageli sensatsioonilist ja lõhestavat sisu laiemalt kui faktipõhist aruandlust.
– Mis on “enshittification” mõiste ja miks see on demokraatiale murekoht?
Mõiste “enshittification”, nagu Maria Ressa kommentaarides kasutatud, viitab internetisisu kvaliteedi järkjärgulisele halvenemisele, mis süveneb AI-genereeritud sisu levikuga, mis võib kasutajaid üle ujutada. Inimestel on raskem leida usaldusväärset teavet, mis ohustab informeeritud avalikku arutelu ja seeläbi demokraatiat.
Peamised väljakutsed või vastuolud:
– Pidev tehnoloogiline muutuste tempo seab proovile reguleerivad raamistikud ning kodanike ja valitsuste võime sammu pidada.
– Sõnavabaduse tasakaalustamine valeinfo vastase võitluse vajadusega ilma riikliku või suurettevõtete tsensuurita.
– Sotsiaalmeedia platvormide majandusmudeli käsitlemine, mis soodustab valeinfo levikut.
– Ajakirjanike ja nende töö kaitsmine keskkondades, mis muutuvad järjest vaenulikumaks vabale pressile.
Plussid ja miinused:
Plussid:
– Tehnoloogia ja sotsiaalmeedia arengud võivad suurendada poliitilist kaasatust ja kodanike osalemist.
– Digitaalne maailm pakub platvormi marginaliseeritud häältele ja sõltumatutele ajakirjanikele.
Miinused:
– Valeinfo ja desinformatsiooni levik võib viia polariseerumiseni ja usalduse puudumiseni demokraatlikes protsessides.
– Ajakirjanikud seisavad suurema riskiga, kui nad muutuvad demokraatlike väärtustele vastuolulistele nii riigi poolt rahastatud kui ka sõltumatute tegijate sihtmärkideks.
– Sõltuvus sotsiaalmeedia algoritmidega võib kallutada avalikku arutelu sensatsionalismi ja konflikti suunas.
Soovitatav seotud link:
Demokraatia ja poliitiliste suundumuste uurimisel võiksite vaadata V-Demi Instituudi veebisaiti: V-Dem Institute.
Ajakirjanduse kaitse ja sõnavabaduse kohta lisateabe saamiseks võiksite külastada: Reporters Without Borders (RSF).
Valeinfo leviku ja selle mõju ühiskonnale kohta saate huvi korral külastada MIT Media Labi: MIT Media Lab.