Miles Astray’i ehtne fotograafia põhjustas tema ootamatu diskvalifitseerimise 1839. aasta auhindadelt, võistlusel, mis keskendus tehnoloogia arengutele, eriti kunstliku intellekti valdkonnas. Astray teos nimega “F I L A M I N G O N E” kujutas endast peata flamingot ja see jäädvustati Aruba randades aastal 2022. Hoolimata sellest, et ta kasutas Nikon D750 kaamerat koos 50 mm fikseeritud fookusega objektiiviga, mille ava oli f/1.8 ja säriaeg oli 1/1600 pildi jäädvustamiseks, leidis Astray, et tema auhinnad kolmanda koha ja Rahva Lemmiku kategoorias tühistati pärast avastust, et tema töö polnud loodud tehisintellekti poolt.
Žürii, kuhu kuulusid austatud nimed The New York Times’ist, Christie’sist ja Getty Images’ist, leidsid fotot muljetavaldavana nii loovuse kui ka mõju poolest. Siiski tühistasid nad auhinnad, kuna pilt ei vastanud tehisintellekti kategooria kriteeriumidele. Astray leidis seetõttu end võistluselt diskvalifitseerituna.
Astray kaitses end, juhtides tähelepanu olukorra irooniale, rõhutades, et tema tegu oli kriitika tehisintellekti ja sellega kaasnevate eetiliste tagajärgede suhtes, märk AI enda petlikust võimest. Oma kavatsuseks oli kaugemale minna kui žürii petmine; see oli dialoogi õhutamise katse autentsuse ja eetiliste kaalutluste üle tehisintellekti kohta loomevaldkonnas. Hoolimata tema siirast kavatsusest, viis see samm karistuseni, tuues esile jätkuva arutelu AI-st kunstis ja vajalikest piiridest selles arenevas keskkonnas.
Olulised küsimused ja vastused:
– Mis on 1839. aasta auhindade olulisus?
1839. aasta auhinnad tõmbavad maailma publiku tähelepanu tehnoloogiliste edusammude suunas, julgustades seeläbi uuenduslike arengute teket. Kunstimaailmas tõukavad sellised auhinnad sageli käima diskussioonid tehnoloogia ja loovuse vahelisest suhestumisest.
– Miks oli Miles Astray fotograafia tähtis?
Miles Astray fotograafia “F I L A M I N G O N E” oli oluline, sest seda peeti tehisintellekti loodud pildiks. Foto esitas väljakutse arusaamadele sellest, mida traditsioonilise fotograafia abil saab jäädvustada ja mida oodatakse tehisintellekti loodud kunstilt. See tekitas ka arutelusid loominguliste tööde autentsuse üle tehisintellekti ajastul.
– Milliseid tagajärgi see diskvalifitseerimine toob kaasa laiemas arutelus AI-st kunstis?
Diskvalifitseerimine tõstatab küsimusi tehisintellekti rolli ja määratlemise kohta loomeprotsessis. See sünnitab debatti selle üle, kas AI peaks olema vaid tööriist või iseseisev kunstiliik. Lisaks toob see esile eetilised kaalutlused seoses tehisintellekti poolt loodud kunsti tunnustamisega võrreldes inimeste loodud kunstiga professionaalses kontekstis.
Põhilised väljakutsed ja vaidlusalused küsimused:
Põhiline vaidlus seisneb piiride määratlemises traditsioonilise inimloomingu ja tehisintellekti poolt loodud kunstiteose vahel. Kas AI peaks olema kunstnikele vaid tööriist või võib see olla ise kunstnik? Astray ehtsa foto diskvalifitseerimine näitab selget piiri selle võistluse raames, mida paljud võiksid arvata kaheldavaks.
Teine väljakutse seisneb selles, kuidas hinnata, mis moodustab AI kunsti, samuti kriteeriumid selliste loomingu hindamiseks. Nagu olukord Astrayga näitab, võivad isegi eksperdid ära petta tehisintellekti loodud piltide autentsusest, viies laiema uurimiseni, kuidas me tajume ja hindame kunsti tehisintellekti ajastul.
Eelised ja puudused:
– Eelised:
AI kasutamine kunstivaldkonnas võib viia uute esteetiliste ja loominguliste võimaluste uurimiseni inimvõimeid ületavalt. See demokratiseerib kunsti loomist, võimaldades nii professionaalidel kui ka alustajatel eksperimenteerida uute väljendusvormidega. Lisaks võib see soodustada tehnoloogia ja kunsti vaheliste interdistsiplinaarsete uuenduste teket.
– Puudused:
AI kasutamine kunstis võib lahjendada inimloomingu väärtust ja põhjustada arutelusid autoriõiguse ja omandiõiguse üle. Lisaks on oht, et kunstnikke ja mainekaid auhindu võidakse alahinnata tehnoloogia poolt, viies potentsiaalse devalveerumiseni traditsiooniliste kunsti oskuste ja praktikate valdkonnas.
Seotud lingid:
Lisateabe saamiseks kunsti ja tehnoloogia ristumiskohast ning praegusest diskursusest tehisintellekti loodud kunsti ümber võiksite külastada peamisi organisatsioonide ja väljaannete veebilehti:
– The New York Times – tehnoloogia, tehisintellekti ja kunstiartiklite jaoks.
– Christie’s – mis võib anda sissevaate sellest, kuidas kunstimaailm suhtub AI kunsti.
– Getty Images – pilte ja visuaalmeediat käsitleva tehisintellekti vaatenurgast.
Palun külastage neid hästi tuntud veebisaite laiema konteksti ja professionaalseid arutelusid kunsti arengute kohta tehisintellekti ajastul.