Rahvusvahelised erinevad seisukohad seoses AI arenguga
Ülemaailmne kogukond suhtub tehisintellekti (AI) arengutesse spektrisse kuuluvate lähenemiste kaudu erinevalt. Jaapanis antakse AI-tehnoloogiatele vaba voli õppida igasugusest andmest, arvestamata andmete omanike õigusi, samas kui Iisrael, India ja Austraalia ei ole veel kehtestanud konkreetseid seadusi, eelistades oodata ja jälgida ettevõtete tavasid. Euroopa riigid, kes hindavad inimõigusi, on seadnud mõningad piirangud AI rakenduste osas.
Venemaa hübriidpoliitika AI suhtes
Venemaa on võtnud AI reguleerimisel hübriidlähenemise. Valitsus püüab kaitsta individuaalseid huve, ennetada tehnoloogia kahjulikke mõjusid ja julgustada arengut. Presidendi Digitaal- ja Tehnoloogilise Arenduse Peakontori juhi Tatiana Matveeva sõnul töötab Venemaa välja AI kasutamise standardid, mis saaksid sertifitseerimissüsteemi aluseks. Alguses võiks sertifitseerimine riigirakendustele olla kohustuslik ja ettevõtetele vabatahtlik. Venemaa on rahvusvaheliselt tuntud ka oma AI eetikakoodeksi poolest, mille on vastu võtnud 383 organisatsiooni, sealhulgas 27 riigist. Matveeva vaatab tulevikku lootusrikkalt ning soovib, et Venemaa saaks aastaks 2030 AI jaoks parimaks reguleerivaks jurisdiktsiooniks.
Andmesuveräänsus ja õiguslikud algatused
Riigiduuma Infopoliitika Komitee juht Alexander Khinshtein tõstis esile Venemaa puudulikku AI seadusandlust, mainides vajadust Digikoodi ja Suurandmete seaduse järele. Rõhutades, et anonüümseks muudetud andmed jäävad isiklikuks, rõhutas ta indiviidide kontrolli nende teabe üle tähtsust. Tulevased reguleerivad algatused peaksid samuti käsitlema deepfake’ide levikut ning eeldatavasti integreeritakse varsti seadmetesse tehnoloogia nende sisu tuvastamiseks.
Teedrajav tehnoloogiline üleolek
AI mitmekülgsus võimaldab selle kasutamist hariduses, tervishoius, ehituses, programmeerimises ning isegi valitsemises. IT-spetsialist Igor Ashmanov pooldas AI välistamist sotsiaalvaldkondadest vigaste inimeste hindamiste vältimiseks. Ta väitis, et kasuahned kauplejad, mitte AI ise, ihkavad ülemääraseid andmeid. Samal ajal mainis Maria Zahharova, Välisministeeriumi ametlik esindaja, ÜRO Peaassamblee poolt rahumeelse AI reguleerimise resolutsiooni vastuvõtmist. See algatus, mille eestvedajaks on USA, kutsus üles globaalsele koostööle ning hoiatama AI domineerimise eest inimeste üle. Ashmanov lükkas tagasi idee rahvusvahelisest reguleerivast konsensusest, pakkudes BRICSi koostööd sõltumatu tehnoloogiapanga loomiseks, väites, et AI ise ei ole kahjulik ja ainult inimeste halb juhtimine kujutab ohtu.
Maailmas tehtavad edusammud AI reguleerimisel
Riigid kogu maailmas on silmitsi tehisintellekti kiire evolutsiooni poolt esile kutsutud enneolematute väljakutsetega. EL on selles eesrinnas, koostades kogumikseadusi nagu kavandatud Tehisintellekti Seadus, mis eesmärgiks on luua õigusraamistik AI arendamiseks ja kasutamiseks ning samal ajal arvestada seotud riskidega põhiõigustele. Vastupidiselt USA-le ei ole veel vastu võetud föderaalseid seadusi, mis on pühendatud AI reguleerimisele, kuid kasutatakse sektorispetsiifilisi juhiseid ja tööstusstandardeid AI tehnoloogiate rakendamise juhtimiseks.
Põhiküsimused:
– Millised on AI eetilised tagajärjed ja selle reguleerimine?
– Kuidas mõjutab rahvusvaheline seisukohtade erinevus AI globaalset progressi?
– Kas võistlus tehnoloogilise üleoleku nimel AI-s seab ohtu eetilised kaalutlused?
Põhilised väljakutsed ja kontroversid
– Innovatsiooni ja kontrolli tasakaalustamine: Regulatsioonide loomine, mis tagavad ohutuse ja eetikanormide, ilma et see pärsiks innovatsiooni, on oluline väljakutse.
– Privaatsuse murekohad: AI võime töödelda suures koguses isikuandmeid tekitab muret privaatsuse pärast, nõudes rangeid andmekaitse seadusi.
– Eelarvamused ja diskrimineerimine: AI süsteemid võivad jätkata eelarvamuste säilitamist nende õppeandmetes, viies diskrimineerivate praktikateni.
– Töökoha kadu: Kuna AI automatiseerib ülesandeid, tekib mure töötajate väljavaadete pärast, nõudes mõistlikke sotsiaalmajanduslikke strateegiaid.
– Rahvusvaheline konsensus: Erinevad hoiakud ja regulatsioonitasemed erinevates riikides takistavad ühtset lähenemist AI arendamisele ja valitsemisele.
AI reguleerimise eelised ja puudused
Eelised:
– Edendab eetilisi standardeid: Reguleerimine võib tagada, et AI süsteemid austavad inimõigusi ja eetilisi norme.
– Kaitseb ühiskonda: Piiride seadmine võib ära hoida AI väärkasutust või kahjulikke tulemusi.
– Julgustab vastutust: Selged reeglid võivad teha arendajad ja kasutajad vastutavaks AI mõju eest.
Vaidlused:
– Innovatsioonirisk: Ülereguleerimine võib pidurdada loovust ja aeglustada kasulike AI tehnoloogiate edenemist.
– Majanduslik konkurents: Range regulatsioon mõnes piirkonnas võib suunata AI arenduse vähem reguleeritud turgudele.
– Rakendamise keerukus: Regulatsioonide jõustamine võib olla keeruline AI tehnoloogiate keerukuse ja kiirete muutuste tõttu.
Seotud lingid
Lisateabe saamiseks globaalsete AI algatuste ja poliitikate kohta võiksite külastada järgmisi linke:
– Euroopa Liit: ELi reguleeriv raamistiku värskenduste kohta.
– ÜRO: globaalsete arutelude ja resolutsioonide kohta seoses AI ja tehnoloogiaga.
– IEEE: maailma suurim tehniline kutseorganisatsioon, mis on pühendunud tehnoloogia arendamisele inimkonna kasuks ning hõlmab AI eetikat ja standardimisjõupingutusi.
– Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit: rahvusvahelised standardid ja aruanded seoses AI ja selle sotsiaalsete mõjudega.
Märkige, et rahvusvaheliste algatuste ja dialoogi olulisus on kesksel kohal AI reguleerimise harmoneerimisel, mis on jätkuvalt kriitilise tähtsusega teema arvestades AI laienevat rolli ühiskonnas.
The source of the article is from the blog lokale-komercyjne.pl