Üks uue ajastu kunstilise eneseväljenduse on koidikul koos tehisintellekti (AI) saabumisega tõstnud kunstikogukonnas silmi segadusse ja kartmisesse. Hiljutine võit AI loodud plakatil Roland Garros’il, mida kiitsid massid, ent mis mõnele visuaalselt murettekitav tundus, märgib ilme muutuvat esteetilist maitset. Plakati vihje Monet’le näitab AI-kalduvust ammutada inspiratsiooni ajaloolistelt suurmeestelt.
AI mõju kunstile kinnitati veelgi, kui AI poolt loodud ja Boris Eldagseni poolt esitatud näiliselt inimesele omistatud foto täiesti üllatuslikult võitis ihaldusväärse Sony International Photography Award’i. Avastus, et isegi kohtunike koolitatud silmad ei suutnud seda eristada inimeste poolt loodud tööst, tekitas vastuolusid ja tõstis esile vajaduse kiireks aruteluks AI eetiliste mõjude osas kunstis.
Selle trendi vokaalne kriitik on kunstiõpetaja Alba Coll, kes rõhutab AI võimalikke riske traditsiooniliste kunstnike elatusallikatele. Coll hoiatab eetilise punase joone ületamise eest, kus AI kulueelis võib varjutada inimloomingu finants- ja emotsionaalse investeeringu.
Samaaegselt kasutab kunstnik Refik Anadol AI-d harjana oma silmapaistvas MoMA installatsioonis “Unpervisioned”. Tema töö, mille aluseks on 180 000 muuseumitükki ja mis on andmetega ergutatud, vabastab dünaamilise kudumise piltidest, mis tunduvad peaaegu tundelised – tõestus AI potentsiaalist vahendina inimliku kunstilise täiustamise jaoks.
Kui elamuslikud näitused muudavad Van Goghi pintslitõmbed elavaks elamuseks, siis kultuurikommentaatorid nagu Coll tuletavad meile meelde, et AI-generaatorite kunst, olles märkimisväärne, kopeerib pigem kui algab. Siiski jääb kunstiloomingu süda inimkonna kohustusse luua ja suhelda.
Lõppkokkuvõttes, selle tantsu kaudu AI võimete ja inimloomingu vahel, on maalimise, kirjutamise ja jutuvestmise kiretus see, mis hoiab kunstniku hinge ja hoiab kunsti tõelist olemust elusana tänulikele publikutele. Hoolimata AI muljetavaldavatest saavutustest, ei suuda see asendada kunsti loovutusi, mida kunst soodustab ega ainulaadseid perspektiive, mida saavad edasi anda vaid inimkogemused.
Olulised küsimused ja vastused seotud kunsti arenguga AI ajastul:
K: Milline on AI roll kaasaegses kunstilises eneseväljenduses?
V: AI-st on üha enam saanud tööriist kunsti loomiseks, suutes analüüsida suuri andmehulki, et luua visuaalset kunsti, muusikat, kirjandust ja muud. AI algoritmid suudavad jäljendada ajalooliste kunstnikud, luua uusi kunstivorme või toetada inimkunstnikke nende loomeprotsessis.
K: Kuidas AI seaks kahtluse alla traditsioonilised loovuse mõisted?
V: AI seadab kahtluse alla traditsioonilise käsitluse, et loovus on ainulaadselt inimeste omadus. AI-generaatorite kunsti ilmumine sunnib meid küsima loovuse allikate ja autorsuse tähenduse ning inimagentuuri kohta loomingulises protsessis.
K: Kas AI kunstis on eetilisi muresid?
V: Jah, eetilised mured hõlmavad AI võimet kopeerida ja jagada kunstiteoseid ilma korraliku nõusoleku või atributsioonita, intellektuaalse omandi õiguste küsimusi ja mõju kunstnike tööhõivele. Lisaks on arutelu selle üle, kas AI kunst võib omada sama väärtust ja emotsionaalset sügavust kui inimeste poolt loodud kunst.
Väljakutsed ja vaidlused:
AI integreerimine kunstimaailma ei tule ilma selle vastuoludeta. Üks oluline väljakutse on kunstnike töökohtade oht, kui AI suudab automatiseerida traditsiooniliselt inimeste poolt tehtud ülesandeid. Lisaks tekib küsimus autentsusest ja emotsionaalsest sügavusest AI-generaatorite kunstis ning selle kohta, kes peaks saama au AI poolt loodud tööde eest.
Eelised ja puudused:
Eelised:
– Innovatsioon: AI suudab töödelda suuri andmehulki, et luua uusi kunstivorme või stiile, mida inimkunstnikud ei pruugi olla suutnud ette kujutada.
– Ligipääsetavus: AI tööriistad võivad muuta kunsti loomise lihtsamini kättesaadavaks mitte-kunstnikele või pakkuda kunstnikele uusi väljendusviise.
– Koostöö: AI võimaldab inim- ja masina loovuse koostööd, viies võimalikult eesolevate kunstiliste tulemusteni.
Puudused:
– Autentsus: Inimestele iseloomuliku ainulaadse isikliku eneseväljenduse taasesitamine AI kunstis on väljakutse, tõstatades küsimusi sügavuse ja autentsuse kohta.
– Töökohtade ohud: AI-l on võime automatiseerida mõningaid kunsti tootmise aspekte, ohustades seeläbi traditsiooniliste kunstnike elatusallikaid.
– Eetilised küsimused: AI kunstis toob esile keerukad eetilised küsimused, nagu omandiõigus, autoriõiguste rikkumine ja potentsiaalne inimeste loodud kunstiteoste kuritarvitamine või alahindamine.
Neile, kes soovivad rohkem uurida AI ja kunsti koosmõju, pakkudes pilguheitu viimastele arengutele ja laiemasse arutellu, külastage:
– Museum of Modern Art
– Sony
– Tate
Need lingid viitavad asutuste alamlehtedele, mis on seotud kaasaegse kunstimaailmaga ja võivad pakkuda täiendavaid teadmisi kunsti arengu kohta AI ajastul.