Maisiku lõpus, mai 2024, hakkas arenema keerukas kuritegelik operatsioon, kus petturid kasutasid deepfake tehnoloogiat ning kehastusid suures korporatsioonis Hongkongis asuva filiaali finantsjuhatajaks. Hoolikalt plaanitud Zoomi kõne käigus veeti teadmatut töötajat petta, et ta kannaks üle üle 500 000 dollarit väliste kontole uue filiaali toetamise ettekäändel.
Ekspertid on tõstatanud rõhu selliste tehnoloogiate kiiresti kasvava riski suhtes, eriti pärast debüüdi teinud ChatGPT-d, mille tutvustas OpenAI 2022. See tööriist on kiiresti viinud AI-gener.eeritud sisu peavoolu, mõjutades oluliselt digitaalse suhtluse dünaamikat.
Siseringivaated küberturbe valdkonnast tuvastavad laieneva ohu maastiku. Ameerika küberturbe ettevõtte Netskope peamine turvajuht David Fairman edastas olukorra jõulise tegelikkuse. Niisuguste digitaalteenuste suurenenud kättesaadavus on oluliselt langetanud kurjategijate sisenemise läve. Fairman märkis, et nende arengutega ei pea kuritahtlikud küberründajad enam omama spetsialiseeritud tehnilisi oskusi oma skeemide elluviimiseks. See muutus seab uued väljakutsed kogu maailmas küberturbe pingutustele, kui nad püüavad vastu seista süvenevale lainele, mis on seotud deepfake’idega seotud pettustega.
Deepfake tehnoloogia ja selle mõjud turvalisusele
Deepfake tehnoloogia, mis hõlmab tehisintellekti kasutamist realistliku, kuid täielikult väljamõeldud audio- ja videomaterjali loomiseks, on tõstatanud märkimisväärseid eetilisi, õiguslikke ja turvalisust puudutavaid küsimusi. Kuigi sellel tehnoloogial on positiivseid kasutusviise, näiteks meelelahutustööstuses või hariduse eesmärkidel, on selle väärkasutamine muutunud murettekitavaks eriti sellistes kontekstides nagu poliitiline manipulatsioon, pornograafia ning, nagu artiklis rõhutatud, finantspettused.
Olulised küsimused ja vastused:
1. Mis on deepfake’id?
Deepfake’id on sünteetilised meediumid, kus inimese kujutis on asendatud kellegi teise kujutisega, kasutades sageli veenvate valede esituste loomiseks tehisintellekti algoritme.
2. Kuidas saame deepfake’e tuvastada?
AI-uurijad töötavad deepfake tuvastamise tööriistadega, mis analüüsivad videoid valgustuse, varjude, näo liigutuste või muude näitajate ebakõlade suhtes, mida sageli inimsilm ei märka. Siiski, kuna tehnoloogia areneb, muutub tuvastamine järjest keerukamaks.
3. Millised õiguslikud meetmed on olemas deepfake’idega pettuste vastu?
On üha kasvav nõudlus regulatsiooni ja seadusandluse järele, et käsitleda deepfake tehnoloogiat. Mõned seadused, näiteks California seadus deepfake’ide vastu poliitika ja valimiste puhul, on välja antud, kuid põhjalik õiguslik raamistik on siiski kujunemisel.
Põhilised väljakutsed ja vaidlusküsimused:
– Deepfake’ide loojate ja tuvastajate “relvarace” esitab suure väljakutse, kuna igas edusammus tuvastamisel tundub olevat vastukaal deepfake’i loomise võimekuses.
– Sõnavabaduse küsimused tekivad seadusandluse arutamisel deepfake’ide vastu, eriti valdkondades, mis võiksid suruda maha seadusliku kasutamise või kunstilised väljendused.
– Vastutuse probleemid tekivad, kui üritatakse tuvastada deepfake’ide loojaid, mida süvendab interneti anonüümsus.
Plussid ja miinused:
Plussid:
– Loomemajanduse jaoks võivad deepfake’id muuta, kuidas sisu toodetakse, pakkudes kulutõhusaid alternatiive visuaalefektide genereerimiseks.
– Haridusvaldkonnas võiksid deepfake’id võimaldada ajalooliste figuuride “äratundmist” interaktiivsetes õpikogemustes.
Miinused:
– Finantspettus: Nagu artiklis illustreeritud, võivad deepfake’id olla kasutusel inimeste või organisatsioonide petmiseks raha üle kandmise või tundlikele andmetele ligipääsu edastamise kohta.
– Isiklik ja poliitiline väärkasutus: Isikud võivad saada isiklikuks rünnakuks või iseloomu halvustamise ohvriteks, samal ajal kui deepfake’id kujutavad ohtu demokraatlike protsesside usaldusväärsusele, levitades desinformatsiooni.
– Usalduse õõnestamine: Deepfake’ide levik ohustab usaldust meedia ja institutsioonide vastu, potentsiaalselt viies skeptilisuseni isegi autentse sisu suhtes.
Need, kes soovivad rohkem teada saada tehisintellekti ja deepfake tehnoloogia tagajärgede kohta, leiavad täiendavat teavet järgmistelt veebisaitidelt:
– OpenAI: Organisatsioon, kes on GPT mudelite taga, pakkudes ülevaadet edusammudest tehisintellekti valdkonnas.
– Netskope: Küberturbe ettevõte, mis pakub ekspertkommentaare ja lahendusi digitaalses ruumis esinevatele ohtudele võitlemisel.
Olles ettenägelikud deepfake tehnoloogia võimalike ohtude suhtes, tuleb meil samuti navigeerida keerukustes, mida see lisab loovuse, turvalisuse ja eetika valdkondadesse.
The source of the article is from the blog macnifico.pt