Kunstliku intelligentsuse roll kaasaegses sõjapidamises esitab uusi ohte
Sõjanduse arenevas maastikus on autonoomsed relvasüsteemid, mida juhib kunstlik intelligents (KI), globaalse julgeoleku seisukohast kiireloomuline mure. Professor Karl Hans Bläsius, pensionile jäänud arvutiteaduse professor, kes on spetsialiseerunud KI-le, hoiatab potentsiaalse ohtliku olukorra eest, kus sellised tehnoloogiad võivad käivitada inimkontrolli mööda ulatuva kiirenevate eskaleerumistsüklite ahela.
Prof. Bläsius toob välja autonoomias tehnoloogia eelised, näiteks enesejuhtivate autode ja ohtlikes keskkondades töötavate robotite potentsiaali. Siiski rõhutab ta autonoomselt toimivate hävitamiseks mõeldud relvade tõsiseid riske. Ta väidab, et tapmise automatiseerimine on soovimatu ning hoiatab eriti ohtlike edusammude eest, sealhulgas tuumarelvasid puudutavate edusammude eest.
Viidates finantsmaailma kõrge sagedusega kauplemisalgoritmidele, mis on põhjustanud nn “vilkuvaid krahhisid” ehk ootamatuid turukrahhisid, hoiatab prof. Bläsius, et KI-ga juhitud relvad võiksid sarnaselt kaasata ettenägematuid suhtlemisi, mille tulemusel tekiksid kiired ja kontrollimatud “vilkavad sõjad”. Need stsenaariumid kujutavad tulevikku, kus automatiseeritud süsteemid kaasnevad sõjategevuses kiirustega inimvõimeid ületades, luues agressiooni ja vastastikuse agressiooni lõputu mõju.
Rõhutades juba eksisteerivat KI kasutamist sõjalises sihtmärkide määramises, näiteks Iisraeli kasutust Hamas’e võitlejate ja nende asukohtade tuvastamiseks, väljendab prof. Bläsius muret inimkontrolli puudumise üle neis olukordades, mis võib viia masinate otsusteni, kes jääb ellu ja kes sureb, kaasa arvatud tsiviilisikud.
Bläsius lõpetab rõhutades vajadust KI järele kaasaegse sõjalise tegevuse suure keerukuse ja ajasurve haldamisel. Siiski tunnistab ta nende arengute problemaatilist olemust, võttes arvesse nende potentsiaali mööda minna inimlikust otsustamisest ja selle eetilistest tagajärgedest.
Kunstliku intelligentsusega juhitavate autonoomsete relvade väljakutsed ja kontroversid
KI-ga juhitavad autonoomsed relvad toovad kaasa mitmeid keerulisi küsimusi ja väljakutseid, mis on tekitanud poleemikat erinevates sektorites, sealhulgas militaarses, poliitilises, eetilises ja õigusvaldkonnas. Siin on mõned põhilised väljakutsed ja kontroversid:
Vastutus: Üks peamisi probleeme autonoomsete relvasüsteemidega on küsimus, kes vastutab kavandamatu hävituse või vale surma korral. Ilma selgete juhisteeta võib olla keeruline määrata vastutus KI poolt tehtud tegevuste eest.
Eetilised kaalutlused: KKI kasutamine sõjapidamises tekitab eetikaküsimusi inimelude mitteväärtustamise kohta. Masin ei saa ega suuda inimelusid väärtustada, tekitades hirme, et nende kasutamine sõjapidamises võib viia suurema kalduvuseni konflikti sisenemiseks ja suurema elukaotuseni.
Poliiitilise otsustamise õõnestamine: Tavaliselt on sõjapidamise otsustamine poliitiline protsess, mis tehakse valitud esindajate või juhtkonnajuhiste poolt. KKI poolt juhitud süsteemid, mis reageerivad ohtudele millisekunditega, tekitavad hirmu, et poliitiline protsess võib jääda vajalikult demokraatliku protsessita ja sõdu võidakse alustada ebaõigla aluseta.
Militaarne eskalatsioon: Autonoomsete relvade kasutusele võtmine võiks viia relvastumisvõidujooksuni, kuna riigid püüavad mitte jääda teiste võimaluste võimete osas maha. See võiks põhjustada suuremaid sõjalisi pingeid ja ebastabiilsust kogu maailmas.
Rikete oht: KKI juhitud süsteemid on vastuvõtlikud tehnilistele riketele ja talitlushäiretele. Tarkvara rikete või häkkimise juhtimise korral võivad autonoomsed relvad haarata soovimatutesse või ettearvamatutesse käitumisviisidesse, mis võiksid konflikti eskaleerida.
Plussid ja miinused
Plussid:
– Suurenenud efektiivsus ja kiirus reageerimisel ohtudele
– Inimlike sõdurite riski vähendamine lahingusituatsioonides
– Sihtmärkide täpsus võib vähendada kõrvalkollateraalset kahju teatud kontekstides
– Töötamine keskkondades, mis on inimestele liiga ohtlikud
Miinused:
– Vastutuse kaotamise potentsiaal ja inimliku järelevalve vähenemine
– Eetilised küsimused seoses inimelude väärtuse ja otsuse tegemisega surmavate jõudude kasutamisel
– Võimalikud rikkeohud või vastastele ohustamise oht
– Eskaleerumise ja sõjaliste konfliktide paljunemise oht (vilkavad sõjad)
– Dilemma KKI programeerimisel rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimiseks
Põhiküsimused:
1. Kes on vastutav autonoomse relvasüsteemi poolt tehtud tegevuste eest?
2. Kuidas saab KKI abil juhitud sõjapidamine vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele toimida?
3. Milliseid mehhanisme saab kasutusele võtta, et tagada piisavalt inimlikku järelevalvet autonoomsete relvade üle?
4. Kuidas saab rahvusvaheline kogukond ära hoida KKI abil juhitavate autonoomsete relvade paljunemise ja eskaleerumise?
Kui arutelu KKI abil juhitavate autonoomsete relvade ümber jätkub, on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon platvorm, kus neid väljakutseid arutatakse, otsides globaalset konsensust selliste relvade reguleerimise ja kontrolli osas.
Üldiselt, kuigi sõjaliste operatsioonidele KKI kasutamisel on potentsiaalseid eeliseid, toovad miinused ja riskid esile vajaduse hoolika kaalumise ja regulatsiooni järele rahvusvahelisel tasandil. “Vilkuvate sõdade” perspektiiv toimib meeldetuletusena võimalikest tagajärgedest kiirustada KKI rakendamisel sõjapidamises ilma vajalike kontroll- ja tasakaalustusmeetmeteta.