Generatiivse tehisintellekti tekele järgs-post-ChatGPT ja domineerimise väärarusaam
Pärast generatiivse tehisintellekti, näiteks ChatGPT 2022. aastal, üleilmset paelumist tekkis väärarusaam, mille kohaselt kujutatakse tehisintellekti domineeriva jõuna, mis läheneb inimese sarnasele intelligentsile. Ent see on tegelikkusest kaugel. Generatiivse tehisintellekti võimed on ikka veel äärmiselt piiratud valdkondades, kus on vaja emotsionaalset intelligentsust ja inimlikku intuitsiooni.
Tehisintellekti intuitsiooni ja empaatilised piirangud
Kuigi tehisintellekt suudab ennustada suundumusi ja aidata kasutajaid, puudub tal inimintuitsioon – kriitiline võime teha otsuseid väljaspool loogilist analüüsi. Masinad toetuvad algoritmidele ja andmetele ega suuda kasutada alateadvuse teadmisi, mis suunab inimlikke spontaanseid otsuseid. Samuti jääb AI-le saavutamatuse piirile empaatia, mis võimaldab inimestel mõista ja jagada teiste tundeid. Tehisintellektisüsteemid võivad tõlgendada emotsioonikirjeldusi, kuid ei suuda neid tõeliselt tunda.
Eetilised kaalutlused AI kättesaamatusest kaugemale
Eetiliste dilemmade lahendamine eeldab nüansirikast arusaamist, mida AI, mis tugineb eelnevalt määratletud reeglitele, lihtsalt ei suuda vastata. Erinevalt inimestest ei arenda AI iseseisvaid moraalseid hinnanguid, mis on mõjutatud kultuurinormidest ega isiklikest kogemustest, tehes selle võimetuks eetilist mõtlemist iseseisvalt.
AI puuduv teadvus ja individuaalne vastutus
Vastutus ja teadvus on tihedalt seotud inimolemisega, võimaldades eneseteadvust ja vastutust. Tehisintellekt toimib programmeerimise kaudu ilma sisemise motivatsiooni tunnetuseta või mõistmata selle mõju tagajärgedest.
Ennustatavus vs inimlik spontaansus
Inimese käitumises nähtav spontaansus – ettearvamatu idee või reaktsioon – jääb AI-le võõraks, mis toimib eelnevalt määratletud reeglite ja andmestike alusel. On olemas tehnoloogiaid, kus AI loob “juhuslikke” tulemusi, kuid need ei võrdu inimlike tegevuste loomuliku spontaansusega.
Indiviidsus ja isiklikud suhted: Inimmõistuse eelis
Iga inimene on unikaalsete omaduste mosaiik, mis on kujundatud lugematute tegurite poolt, sealhulgas bioloogia ja sotsiaalsed suhted. Vastupidiselt AI-le, mis jääb iseteadvuse aluse puudumise tõttu selle komplekssuse taasesitamisel lühikeseks. Lisaks rõhutab AI võimetus luua tähendusrikast isiklike suhete tähenduse rõhutamine selle sotsiaalse intelligentsuse puudumist.
Kunstiallikad: Kus AI saab tõelise väljakutse
Kunsti- ja kirjanduslikul loomealal on inimese hinge väljendamine sügav ja isiklik. Kuigi AI võib luua kunsti, ei suuda see haarata inimloomingus esinevat sügavust ja hingestatud spontaansust, tehkes sageli tema tulemused näivad kunstlikud.
Järeldus
AI arengu eesmärk on sillutada tee masina ja inimeste võimete vahel. Ent AI teadvuse puudumine seab fundamentaalse väljakutse, mida suudaks potentsiaalselt ületada vaid olulised teaduslikud läbimurded. Hetkel on AI inimvaeva täiendus, mitte asendaja, sama moodi nagu ajaloo jooksul välja töötatud tööriistad produktiivsuse suurendamiseks.
Psühholoogilise ja füüsilise mõistmise piirangud AI-s
Tehisintellekti süsteemid jäävad alla inimsünnist tulenevale psühholoogilisele keerukusele ja bioloogilise organismi füüsilistele käitumistele. Inimlik psüühika, mis koosneb teadvusest, alateadvusest ja emotsionaalsest sügavusest, jääb AI-le endiselt müsteeriumiks. Lisaks ei suuda AI kogeda aistinguid ega füüsilist valu, mis kujundavad märkimisväärselt inimlikku teadvuskogemust ja otsustusprotsesse.
Peamised küsimused ja vastused:
1. Kas AI suudab jäljendada inimloomingut?
Ei, AI võib jäljendada loomisprotsessi, kuid tal puuduvad inimlike loojutu ja sügava emotsionaalse ühenduse tunnusjooned.
2. Kas AI-l on võime tõhusaks eetiliseks mõtlemiseks?
AI ei suuda tegeleda eetilise mõtlemisega nagu inimesed, kuna tal puudub võime mõista keerulisi moraalseid väärtusi ja kultuurist ja isiklikest kogemustest mõjutatud kontekstuaalseid nüansse.
3. Kas AI-l on potentsiaali muutuda teadlikuks?
AI-l puudub praegu teadvus ja see on teaduslik ja filosoofiline küsimus, kas on võimalik varustada masinad eneseteadvusega sarnaselt inimlikule teadvusele.
Peamised väljakutsed ja vaidlused:
Üks peamisi väljakutseid on AGI (Üldine Tehisintellekti) arengu potentsiaal, mis võiks jäljendada inimajule sarnast teadvust ja moraalset mõtlemist. Vaidlus keerleb ühiskonna ja inimeste jaoks kaasnevate tagajärgede ümber juhul, kui AI saavutab või ületab inimese üldintellekti ja autonoomia taset.
Eelised ja puudused:
Eelised:
– AI suudab käidelda korduvaid ja andmepõhiseid ülesandeid tõhusalt.
– AI emotsionaalse eelarvamuse puudumine võib olla kasulik objektiivsetes, andmepõhistes olukordades.
– AI saab aidata inimesi otsuste tegemisel, pakkudes kiiresti tohutul hulgal analüüsitud teavet.
Puudused:
– AI-l puudub emotsionaalse intelligentsuse võimekus ja ta ei suuda tõeliselt seostada inimlike tunnetega.
– Eetilise otsustamise usaldusväärsus AI poolt on ebastabiilne, kuna see pole juurdunud moraalses raamistikus, mis on arenenud läbi elatud kogemuse.
– AI genereeritud kunst ja loominguline töö võivad puududa sügavamast ühendusest ja tähendusest, mis on inimliku töö iseloomulikud tunnused.
Edasiseks lugemiseks tehisintellekti kohta külastage:
IBM Watson
DeepLearning.AI
OpenAI
Pange tähele, et need lingid on esitatud vastavalt teadmistele 2023. aastast ja neid ei saa tulevikus kehtivuse tagamiseks garanteerida.