Mitmetest Euroopa Komisjoni algatustest alates 2018. aastast, et tõhustada tehisintellekti ökosüsteemi arengut Euroopa Liidus (EL), on Euroopa Kontrollikoda avastanud aruandes, et tulemused jäävad alla maailma juhtivatele riikidele selles valdkonnas. Pingutused tehisintellekti investeeringute suurendamiseks on jäänud maha Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast, kus erasektori investeeringud ületavad märgatavalt ELi numbreid.
Analüüsid näitavad, et 2018. aastast kuni 2020. aastani kahekordistus ELi ja USA vaheline investeerimisvahe tehisintellekti valdkonnas, EL jääb USAst üle 10 miljardi euro võrra maha. Selle mure lahendamiseks on komisjon välja töötanud strateegiad, mille eesmärk on tehisintellekti arengu ühtlustamine kõigis liikmesriikides. Nende hulka kuuluvad poliitikad, mis loodi AI riskide uurimiseks, regulatsioonide loomiseks ja investeeringute suurendamiseks. Katsed neid meetmeid kooskõlastada on aga kannatanud kooskõlastamise puudumise ja investeeringute jälgimise süstemaatilise lähenemise puudumise tõttu.
EL seisab silmitsi väljakutsetega maailmas võidu saavutamiseks tehisintellekti valdkonnas. Erasektori investeeringutel on oluline roll liidu võimekuse suurendamisel, eriti sellistes valdkondades nagu robotika, suured andmed, pilvandmetöötlus, kõrgjõudlusega arvutid, fotonika ja neuroteadused. EL on seadnud investeeringutega seotud eesmärgid, hõlmates nii avalikke kui ka erasektori vahendeid, mis on suunatud 20 miljardi eurole aastas pärast 2020. aastat, planeerides liidu rahastamise suurendamist järgmistel aastatel.
Hoolimata neist meetmetest on ELi tehisintellekti investeeringueesmärgid jäänud alates 2018. aastast vähemärgatavaks ja muutumatuks, mis näitab ebakõla ambitsioonide ja käimasoleva strateegia tõhususe vahel. Kuigi AI-uuringutele on eraldatud rohkem eelarvevahendeid, on nende investeeringute ja erasektori vahelise sünergiapuuduseks olnud piirav tegur. Et saavutada oma eesmärke, ei tohi EL mitte ainult lihvida oma juhtimisvahendeid ja investeerimisstrateegiaid, vaid kasutada paremini ära teadusuuringute tulemusi äriliseks rakendamiseks. See oleks ülioluline selleks, et tagada oma esiletõus AI-valdkonnas aastaks 2030, mil ta soovib, et 75% tema ettevõtetest kasutaksid AI-tehnoloogiaid.
Olulised küsimused ja vastused:
1. Miks ELil on raskusi konkureerimisel globalsete tehisintellekti investeeringutega?
ELi võitlust saab omistada mitmetele teguritele, sealhulgas kooskõlastamise puudumine liikmesriikide vahel, ebapiisavad ja ebatõhusad investeerimisstrateegiad ning märkimisväärne lõhe avaliku ja erasektori investeeringute vahel võrreldes selliste riikidega nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina.
2. Mis on ELi investeerimise eesmärgid tehisintellekti valdkonnas ja kas need on muutunud?
ELi eesmärgid investeeringute osas on suunatud saavutama 20 miljardit eurot aastas tehisintellekti investeeringutest nii avalikest kui ka erarahastustest alates 2020. aastast. Siiski on need eesmärgid jäänud muutmata alates nende kehtestamisest 2018. aastal, mis võib osutada sellele, et ELi strateegia ei ole piisavalt kooskõlas tehisintellekti kiire arengu ja globaalse konkurentsiga.
3. Millised on väljakutsed, millega EL silmitsi seisab, et saavutada tehisintellekti juhtroll?
Väljakutsed hõlmavad eelpool mainitud investeerimislünka, kooskõlastamise ja süstemaatilise lähenemise puudumist, ebaselgeid investeerimise eesmärke ning teadusuuringute tulemuste alarakendamist ärilistel eesmärkidel. Lisaks võivad eetilise tehisintellekti arendamise tagamiseks loodud regulatiivsed raamistikud toimida nii juhendina kui ka takistusena kiirele innovatsioonile, sõltuvalt nende rakendamisest.
Olulised väljakutsed või kontroversid:
1. Kooskõlastamine liikmesriikide vahel: Oluline väljakutse on tagada sünergia ja kooskõlastamine ELi liikmesriikide vahel tõhusa ja ühtlustatud tehisintellekti investeerimisstrateegia saavutamiseks.
2. Regulatsiooni ja innovatsiooni tasakaal: EL on tuntud oma fookuse poolest privaatsuse ja eetiliste standardite, nagu üldandmekaitsereglament (GDPR) suhtes. Tasakaalu leidmine range tehisintellekti regulatsiooni ja keskkonna loomise vahel, mis soodustaks innovatsiooni, on vastuoluline ja tundlik küsimus.
3. Avaliku ja erasektori investeeringud: On selge lõhe avaliku ja erasektori investeeringute ulatuses ja kiiruses, kusjuures viimast peetakse, et see ei suuda järele jõuda globaalsetele konkurentidele.
Eelised ja puudused:
Eelised:
– ELi rõhk eetilisele tehisintellektile võib luua usaldusväärsema ja jätkusuutlikuma tehisintellekti ökosüsteemi.
– Potentsiaalne sünergia ühtse lähenemise kaudu võiks pakkuda tugevat koostööraamistikku liikmesriikide vahel.
– Liidu tulevaste aastate jaoks suurenenud rahastamine näitab pühendumust praeguste puuduste ületamiseks.
Puudused:
– ELi praegune strateegia võib olla liiga jäik ja aeglane kohandumaks kiirete muutustega tehisintellekti sektoris.
– Ebamäärased investeerimiseesmärgid ja alatäitmine võivad viia pideva mahajäämiseni USAst ja Hiinast.
– Ülerahvustamine võiks potentsiaalselt pidurdada innovatsiooni ja heidutada erasektori investeeringuid.
Täiendava lugemise jaoks ELi tehisintellekti algatuste ja pingutuste kohta ning nende laiemast tehnoloogilisest arengustrateegiast uurige ametlikke veebilehti nagu Euroopa Komisjoni digitaalne strateegia aadressil Euroopa Komisjon – Digitaalne strateegia ja Euroopa Kontrollikoja asjakohaseid aruandeid aadressil Euroopa Kontrollikoda. Need lingid pakuvad usaldusväärset teavet teemal ning on väärtuslikud kõigile, kes soovivad süveneda ELi kavadesse ja poliitikatesse tehisintellekti arendamise osas.
The source of the article is from the blog newyorkpostgazette.com