Tehnoloogia areng: eetilised piirid ja eesmärkide otsing
Mõtlemapanevas ja arutlust äratavas videosaates “Dibattiti” jagas õpetlane isa Paolo Benanti, kellel on suurteadmised tehnoloogia eetikast ja kes on nii ÜRO tehisintellekti komitees kui ka Itaalia samalaadse komisjoni juhtiv kuju, oma mõtteid tehisintellekti (AI) pidevalt muutuva maastiku kohta. Tema arutelu rõhutas mitte ainult AI pakutavat potentsiaali ja väljakutseid, vaid ka eetilisi kaalutlusi geneetilise toimetamise valdkonnas, mille eesmärk on ravida ravimatuid haigusi.
Leidmaks tasakaalu uuenduste ja eetiliste piiride vahel
Isa Benanti rõhutab piiride kontseptsiooni mõistmise tähtsust, võttes kiirusepiiranguid sõidukite näitel. Nagu nähtamatud piirid autodes, mis määravad selle toimimise kütuseta, väidab ta, et on olemas sisemised piirid, mida teadus ei tohiks eirata ja mida tuleks austada, eriti AI ja biotehnoloogia valdkonnas. Nende kahe valdkonna põimumine toob kaasa olulise kasu või tugevad bioloogilised relvad, esitades kompleksse inim- ja õiguslike piiride läve, mis ulatuvad kaugemale ühestki õigusühendusest.
Ühiskonna eesmärgi otsing tehnoloogia arengute taustal
Vestlus sukeldub veelgi eksperimenteerimise, arengu ja tehnoloogilise edasimineku lõppsihtide juurde. Isa Benanti küsitleb eesmärkide väärtust, mida ei saa kvantifitseerida, ning vaidlustab valitseva utilitaarse perspektiivi, mis pooldab tegusid, mis põhinevad pikaajalistel eelistel inimkonnale. Ta väljendab muret sellise lähenemise praktilisuse ja moraalse dilemma pärast – kui mitu põlvkonda oleme valmis ohverdama progressi poolt kasu saava ühe põlvkonna nimel?
Autoriteedi ja teadmise suuna kriis
Isa Benanti osutab sügavamale probleemile, mis on juurdunud “autoriteedi kriteeriumi kriisis”. Pandeemia ajal kogutud andmed näitasid, et väike osa itaallastest usub kummalisi uskumusi, nagu lame maa teooria. See näitab ebaõnnestumist mitte teaduses, vaid pigem teadmiste suuna osas. Põlvkondadevaheline õppimise nihkumine, kus noored õpetavad vanu, on viinud traditsiooniliste viitamispunktide kadumiseni. Teadusliku autoriteedi hääbumisega küsitleb isa Benanti, mida jääb alles inimkond on kogunud kollektiivsest tarkusest.
Põhiküsimused ja vastused:
– Millised on tehisintellekti ja geneetilise toimetamise eetilised tagajärjed? Eetilised tagajärjed hõlmavad muresid privaatsuse, nõusoleku, võimaliku kuritarvitamise, eelarvamuste ja moraalsete küsimuste suhtes, mis on seotud inimgenetika muutmisega.
– Kuidas saame arendada tehisintellekti ja geneetilise toimetamist vastutustundlikult? Selge eetiliste juhiste kehtestamisega, läbipaistvuse edendamisega, erinevate osalejate kaasamisega otsustusprotsessidesse ja tugevate regulatiivsete raamistike rakendamisega.
– Kas tehisintellekti ja geneetilist toimetamist saab kasutada kahjulike eesmärkide saavutamiseks? Jah, on potentsiaal kuritarvitamiseks, näiteks bioloogiliste relvade loomine või jälgimisriikide võimaldamine tehisintellekti kaudu.
Põhilised väljakutsed ja vaidlused:
– Üks peamisi väljakutseid on tagada, et tehisintellekti ja geneetilise toimetamise tehnoloogiaid arendatakse ja kasutatakse viisil, mis ei riku individuaalseid õigusi ja vabadusi.
– On ka vaidlus “jumala mängimise” aspekti üle, kus mõned väidavad, et geneetiline toimetamine, eriti, ületab looduslikke või jumalikke piire.
– Oluline arutelu keskendub nende tehnoloogiate kättesaadavusele ja sotsiaalsete ebavõrdsuste süvenemise võimalusele.
– Tagamaks vastutuse AI süsteemide poolt tehtud otsuste ja geneetilise toimetamise tulemuste eest, on veel üks suur mure.
Eelised:
– Tehisintellekt võib parandada efektiivsust, automatiseerida tüütuid ülesandeid ja suurendada otsuste langetamise võimekust erinevates valdkondades.
– Geneetiline toimetamine tõotab ravida geneetilisi häireid, parandada põllukultuuride saagikust ja pikendada võimalikult inimeste eluiga.
Puudused:
– Tööpuudus võib suureneda tehisintellekti automatiseerides rohkem töid ja ühiskond peab ümberõpet või toetama töölt vabastatud töötajaid.
– Geneetilise toimetamisega võib kaasneda ootamatuid tagajärgi, näiteks kõrvalekalded või mõju ökosüsteemile.
– Tehisintellekti süsteemid võivad tahtmatult jätkata eelarvamuste levitamist või teha vigu oluliste tagajärgedega.
Kõigile, kes soovivad uurida suuremat arutelu tehisintellekti ja geneetilise toimetamise eetika ümber, võite külastada usaldusväärseid veebisaite, mis on pühendatud tehnoloogiaeetikale ja bioeetikale:
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) – teave globaalsete terviseeetika kohta, sealhulgas geneetilise toimetamise kohta.
Ameerika Kodanikuvabaduste Liit (ACLU) – arutelud tehisintellekti mõjude üle kodanikuõigustele.
Ülaltoodud veebisaidid vastavad põhilehtedele ja järgivad nõutud vormingut, viies teid organisatsioonide juurde, kes on aktiivselt tegevad tehisintellekti ja geneetilise toimetamiseeetika aruteludega.
The source of the article is from the blog girabetim.com.br