Kunstliku intelligentsuse (AI) integreerimine igapäevaelu erinevatesse aspektidesse tõstab digitaalajastul esile olulisi küsimusi, eriti seoses sellega, kas inimesed peaksid delegeerima elu ja surma otsuste tegemise võimu algoritmidele. Kui seisame silmitsi nn „Tapjarobotite“ ajastuga, intensiivistub sõjakate ja efektiivsemate autonoomsete relvade otsimine.
Juhtivad sõjalised võimud üle maailma, sealhulgas USA, Hiina, Venemaa, Iisrael ja Ühendkuningriik, on esirinnas nende surmavate tehnoloogiate arendamisel. See võidujooks ei ole puhtalt teoreetiline ega kaugel asuv; see on olevikureaalsus, nagu näha kestvates globaalsetes konfliktides. Näiteks on autonoomsed droonid Ukraina lahinguväljal olulised vahendid, samal ajal kui Iisrael kasutab AI-ga juhitavaid süsteeme ‘sihtmärkide loendite’ koondamiseks Gaza sektoris.
Hiljutises “Global View” podcasti osas, mis uurib rahvusvahelisi suhteid, majandust ja tehnoloogiat, oli külalisena Dionysis Karavidas, assistentprofessor, kes on spetsialiseerunud infosüsteemidele ja juhtimisele Queen’i Belfasti Ülikoolis. Ta jagas ülevaadet autonoomsete relvasüsteemide praegusest olekust ja tulevikust ning arutles ka nende tehnoloogiatega seotud potentsiaalsete ohtude üle.
Tõepoolest, autonoomsete relvade areng toob esile terava valguse eetilistele ja strateegilistele väljakutsetele, millega me seisame silmitsi, kui need masinad integreeritakse üha enam riiklike kaitsestrateegiatesse. Arutelu AI kasutamise üle sõjalistes rakendustes jätkub endiselt vastuoluline teema, mis nõuab meie kiiret tähelepanu ja vastutustundlikku käsitlemist.
Autonoomsed relvasüsteemid (AWS) ja eetiline dilemmas
Autonoomsed relvasüsteemid, mis valivad ja ründavad sihtmärke inimese sekkumiseta, tekitavad olulisi eetilisi muresid. Kriitiline küsimus on: Kas masinad peaksid omama võimet otsustada elu ja surma üle? Kuigi väidetavat kasu hõlmavad vähendatud kaotused võitlejate seas, asuvad mured moraalis, võimalike rikete ning vastutuse puudumise seisukohalt. Üks oluline eetiline kaalutlus on kontseptsioon “tähenduslik inimkontroll”, mis puudutab vajadust inimliku otsustamise järele surmava jõu kasutamise otsustes.
Tehnilised väljakutsed ja strateegiline stabiilsus
Autonoomsete relvade loomisega kaasnevad mitmed tehnilised väljakutsed, näiteks usaldusväärse sihtmärgi tuvastamise ja eristamise tagamine, eriti keerulistes keskkondades. Tagamaks, et masinad vastavad rahvusvahelise humanitaarõigusele (IHL), on veel üks oluline küsimus. Strateegilisel tasandil võib autonoomsete relvade levik suurendada konflikti tõenäosust, kuna sõjapidamise kõrgendatud lävend võib langeda, kui inimvägede risk väheneb.
Autonoomsete relvade eelised ja puudused
Potentsiaalsed eelised hulka kuuluvad:
– Vähendatud risk sõjalistele isikkoosseisudele, kui masinad võtavad nende koha esiliinidel.
– Suurem operatiivne tõhusus, kuna AI suudab teavet töödelda ja ülesandeid täita palju kiiremini kui inimesed.
– Võimalik kõrvalkollateraalkahjustuste vähenemine täpsustatud sihtmärkide omaduste kaudu.
Vastupidiselt on olulised puudused:
– AWS võib muuta sõja tõenäolisemaks, vähendades tõkkeid vaenlaste kaasamiseks.
– Eetilised mured seoses otsuse delegeerimisega inimelu võtmiseks masinatele.
– Riistvara rikete või häkkimise risk, mille tagajärjel võib tekkida ootamatu kahju või konfliktide eskaleerumine.
Rahvusvahelised reaktsioonid ja reguleerimisalased pingutused
On kasvav rahvusvaheline liikumine autonoomsete relvade keelamiseks või rangelt reguleerimiseks, mida juhivad organisatsioonid nagu Campaign to Stop Killer Robots. ÜRO-s on toimunud arutelud, kuid progresse lepingulise rahvusvahelise lepingu suunas on olnud aeglane. Peamiste sõjaliste võimude vaheline konsensuse puudumine jääb takistuseks.
Selle teema kohta lisateabe saamiseks võiksid lugejad külastada peamiste organisatsioonide nagu ÜRO, Human Rights Watch või juhtivate uurimisasutuste veebilehti, kes tegelevad aktiivselt selle teemaga. Kui soovite rohkem teavet, siis siin on mõned usaldusväärsed lingid (veenduge, et URL-id oleksid enne klõpsamist kehtivad):
– Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
– Inimõiguste Vaatleja