AI tekitab arutelu potentsiaalse leiutajana
Maailma esimese vihmapaagi leiutamise 580. aastapäev tähistab leiutamise päeva tähistamist. See päev toob esile ka kasvava vastuolu: kas arvutiteadus ehk tehisintellekt (AI) võib pidada legitiimseks leiutajaks. 19. mail on selle teema arutelud eriti rõhutatud, vaidlustades arusaama, et leiutamine on ainult inimomadus.
Innovatsioon AI poolt: juriidiline keerdküsimus
2020. aasta märtsis esitas Ameerika tehisintellekti arendaja Stephen Thaler patendiavalduse Korea Intellektuaalomandiametile, väites, et tema AI oli loonud kaks uut leiutist. Üks neist oli toidukonteiner, mille oli kavandanud vastastikused konkavad ja kumerad osad lihtsamaks kokkupanemiseks ja paremaks soojusülekandeks. Teine oli närvistimulatsioonilamp, mis oli kavandatud jäljendama närvi töömustreid ning tekitama märgatavaid vilkumismustreid.
Siiski lükati avaldus tagasi mitte leiutise enda, vaid selle tõttu, et Thaler kandis leiutajaks mitte oma nime, vaid oma AI DABUS nime. Korea patendiõigus sätestab, et ainult “looduslik isik” saab patendi taotleda – kriteerium, mida AI ei täida. Pärast tema avalduse tühistamist alustas Thaler õiguslikke protseduure, väites, et AI tuleks tunnistada leiutajana.
Tehisintellekt: loominguline jõud või lihtsalt tööriist?
Thaler väidab, et tal puudus eelnev vastavatud tunnetus,kuid on rõhutanud, et AI autonoomne loovus põhineb õpitud leiutamisalastel teadmistel. Lisaks väidab ta, et “leiutaja” määratlus peaks ajaga kaasas käima, arvestades, et AI näitab nüüd võimet leiutada. Siiski on Korea kohtud kahel korral sellele vaatenurgale vastu seisnud, märkides, et kehtivat patendiõigust ei saa tõlgendada nii, et AI oleks leiutaja, ja rõhutades selle tunnustamise võimalike negatiivsete tagajärgede tähtsust inimomadusi ja uurimisvaldkonna tööstustele.
Globaalsed vaated AI leiutajaks olemisele
Kokku 18 riigist, kus Thaler otsis patendi tunnustamist AI-le, tunnistas vaid Lõuna-Aafrika seda oma mitteloomuliku praktika raames. Ülejäänud jätkasid kohtuvaidlusi või pole veel otsustanud. Eriti on silmapaistvad Austraalia ja Saksamaa kohtute erilised otsused, esimene nõustus algul ja seejärel pööras AI leiutajate mõtte ümber, samas kui viimane lubab AI mainimist patentides ilma selle tunnustamata leiutajana.
Avalikkuse ja eksperdi vaated AI-leiutamises
Korea Intellektuaalomandiameti läbiviidud uuring näitas avalikkuse ja ekspertide vahelisi erimeelsusi seoses AI rolliga leiutamises. Kuigi 70% avalikkusest nägi AI-d “leiutamispartnerina”, jagas vaid 32% ekspertidest, kes peamiselt nägid AI-d tööriistana, seda seisukohta. See rõhutab käimasolevat arutelu AI rolli olemuse ja ulatuse üle leiutamisprotsessis, viidates laiematele vestlustele AI õiguste ja vastutuse kohta innovatsioonis.
Põhiküsimused AI rolli ümber innovatsioonis
Üks kõige olulisemaid küsimusi, mis tõusetub arutelust AI rolli ümber innovatsioonis, on see, kas AI süsteeme saab või tuleks seaduslikult tunnustada leiutajatena. See vaidlustab otseselt traditsioonilise seisukoha, et leiutajaks peab olema inimene. Teine võtme küsimus puudutab AI-leiutaja eetilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke tagajärgi. Millised on tagajärjed inimloomingule ning kuidas see mõjutab innovatsiooni tervikuna?
Põhiväljakutsed ja vastuolud
Vaidlus ümber AI kui leiutaja keskendub mitmetele väljakutsetele. Peamine väljakutse seisneb juriidiliste raamistike ümbermääratlemises, et mahutada mitte-inimlikud leiutajad. Lisaks on väljakutseks AI geneeritud leiutiste omandiõiguse kindlakstegemine, eriti oluline, kui AI tegutseb autonoomselt. Lisaks on arutelu selle üle, kas AI suudab tõeliselt olla loominguline või kas see lihtsalt töötleb olemasolevat teadmist loovatel viisidel. Kuidas hinnustada ja motiveerida inimleiutajaid, kui AI saab teoreetiliselt pidevalt leiutisi genereerida, on teine väljakutse.
AI eelised ja puudused innovatsioonis
Eelised:
– AI võib potentsiaalselt suurendada innovatsiooni tempot, tuvastades lahendusi, mida inimesed võivad järele jätta.
– See suudab töödelda tohutuid andmekogumeid tõhusamalt kui inimesed, mis võib viia uute läbimurreteni.
– AI saab probleemidega pidevalt töötada pausideta, kiirendades potentsiaalselt leiutamise ajakava.
Puudused:
– AI tunnustamine leiutajana võib vähendada inimkonna panust või suunata investeeringud inimkesksetest teadus- ja arendustegevusest mujale.
– Tekib oht sõltuvusse jäämiseks AI-st innovatsiooniks, mis võiks pidurdada inimloomingut ja oskuste arengut.
– Tekivad eetilised küsimused AI-generatsioonide innovatsioonide omandiõiguse ja vastutuse omistamise kohta.
Seonduvad lingid, mis võivad pakkuda täiendavat teavet selle teema kohta, hõlmavad:
– Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO)
– Ameerika Ühendriikide Patendi- ja Kaubamärgiamet (USPTO)
– Euroopa Komisjon
Oluline on märkida, et arvestades selle küsimuse kiiret arengut, võivad pärast teadmiste lõikamise kuupäeva ilmnenud täiendavad arengud. Seetõttu võivad need organisatsioonide otse kontakteerimine pakkuda kõige uuemat ja üksikasjalikumat teavet.