Müncheni meediavaatleja rõhutab tõelise ja võltsi sisu eristamise tähtsust
Baieri uue meedia regulatiivametis (BLM) asuva president Thorsten Schmiege rõhutas meediakirjaoskuse kasvavat tähtsust, eriti ajastul, mida üha enam kujundab tehisintellekt. Münchenis antud avalduses tõstis ta esile autentse info ja valeinfo eristamise võime olulisust meedia usaldusväärsuse säilitamiseks.
Baieri amet investeerib meedia mõistmise suurendamisse kõikide vanuserühmade hulgas
BLM on pühendunud laste, noorukite ja täiskasvanute meediapädevuse parandamisele mitmete algatuste kaudu, üks neist on veebipõhine juhend Flimmo. See juhend toimib haridusvahendina, pakkudes hinnanguid ja vaatenurki praegusele telesaadetele ja sotsiaalmeedia sisule.
BLM jõupingutusi toetab uurimus tehisintellekti ja algoritmide mõjust noorte igapäevaelule
Neid jõupingutusi toetavad põhjalikud uuringud kaasaegsetel teemadel, nagu algoritmide ja tehisintellekti mõju noorte igapäevaelule. Seda jagas BLM, avaldades oma viimase aastaaruande meediapädevuse kohta.
Juhtiv hääl Saksamaa meediaregulatsiooni asutuste hulgas
Ühena 14 saksa osariigi meediavõimust juhatab BLM digitaalplatvormide pakkujaid ning erasektori raadio- ja telesaateid Baieris. Organisatsioon töötab pidevalt selle nimel, et edendada teadliku ja pädeva meediasisu tarbimise keskkonda avalikkuse hulgas.
Võtmeväljakutsed ja poleemikad meediakirjaoskuse ja tehisintellekti valdkonnas
Üheks peamiseks väljakutseks meediakirjaoskuses on tehnoloogilise arengu kiire tempo, eriti tehisintellekti integreerimisega. See muudab uute meediaplatvormide ja usaldusväärse info eristamise keeruliseks inimeste jaoks. AI-ga loodud sisu võib tekitada realistlikku kuid sünteetilist meediat, näiteks deepfake’id, muutes tavainimeste jaoks keeruliseks tuvastada, mis on päris ja mis mitte.
Teine probleem on tehisintellekti algoritmide poolt genereeritud personaalne sisuvoog, mis võib luua “kaja kambreid” või “filtri mullid”. Need terminid kirjeldavad, kuidas sotsiaalmeedia platvormid võivad piirata inimese kokkupuudet erinevate vaatenurkadega, kureerides sisu nende varasema käitumise ja eelistuste põhjal.
Poleemikat tekitavad ka andmekaitse ja eetilise andmetöötluse küsimused tehisintellekti süsteemides. Muret tekitab see, kuidas AI algoritmid kasutavad isikuandmeid kasutajate sihipärasele sisule suunamiseks, tõstatades nõusoleku ning manipulatsioonivõimaluste probleemid.
Tehisintellekti eelised ja puudused meedias
Tehisintellekti eelised meedias on mitmekülgsed. Näiteks saab AI aidata automatiseerida ja optimeerida erinevaid protsesse, nagu sisu soovitused, modereerimine ja sihtrühma analüüs, viies tõhusamaile tegevustele. AI pakub ka isikupärastatud sisukogemusi, suurendades kasutajate kaasatust ja rahulolu.
Miinustena võib AI süvendada eelarvamusi, kui algoritmid on koolitatud eelarvamusega andmehulkadel. Samuti on muret töökohtade kadumise pärast, kuna AI suudab üha enam tegevusi täita, mis seni olid inimeste kätte usaldatud. Lisaks võib AI kasutamine valeinfo kampaaniates ja veenva võltsintellekti loomisel olla oluliste negatiivsete ühiskondlike mõjudega.
Artiklis mainimata jäänud olulised faktid
– Ülemaailmselt on mitmeid algatusi ja platvorme meediakirjaoskuse parandamiseks. Näiteks Media Literacy Now Ameerika Ühendriikides ning Euroopa Komisjoni lähenemine meediakirjaoskusele oma digitaalse ühisturu strateegias.
– Pew Research Centeri 2019. aasta uuringu kohaselt ütles umbes kaks kolmandikku ameeriklastest, et väljamõeldud uudised ja informatsioon mõjutasid oluliselt nende usaldust valitsusasutuste vastu.
– Termin “digitaalne kirjaoskus” hõlmab meediakirjaoskust ja viitab laiemale oskuste kogumile, mis on vajalik efektiivseks navigeerimiseks digitaalsetes keskkondades, sealhulgas kriitiline mõtlemine ja veebiturvalisus.
Seotud lingid
Selle teema edasi uurimiseks digiajastul olulisusega seoses külastage järgmisi domeene:
– Bayerische Landeszentrale für neue Medien (BLM)
– Euroopa Komisjon
– Pew Research Center