IT-pädevuse vajadus kujundab ümber konkurentsimaastiku, kus organisatsioonid kogu maailmas võitlevad kiirelt muutuva digitaalse majanduse tehniliste nõudmiste järgi sammu pidamisega. Uurimisfirma IDC häiriv aruanne rõhutab olukorra tõsidust, osutades, et IT-oskuste puudumine, eriti andmehalduse ja tehisintellekti (AI) valdkonnas, võiks kaasa tuua kuni 5,5 triljoni dollari suuruse potentsiaalse kaotuse. See arv võtab arvesse tootearenduse viivitusi, vähendatud konkurentsivõimet ja äritulude märkimisväärset langust.
Hiljutine küsitlus Põhja-Ameerika IT-juhtide hulgas paljastas sünge reaalsuse: peaaegu kaks kolmandikku tunnistas, et oskuste puudus on viinud müügitulude kasvu eesmärkide saavutamata jätmiseni, kvaliteediprobleemideni ja vähenenud kliendirahuloluni. Ja väljavaade ei tundu paranemas. IDC ennustab, et aastaks 2026 tunnevad rohkem kui 90% maailma ettevõtetest seda IT-oskuste puuduse põntsu.
Siiski on sellele probleemile vastu astumiseks strateegiaid. Ettevõtteid julgustatakse panustama koolitusele kui muutusteta kogemusele, kus rohkem kui pool küsitlusele vastanutest organisatsioonidest pöörduvad Generatiivse AI uuenduslike abivõimete poole IT-oskuste arendamisel.
Olukorra teravnemise tõttu otsivad ettevõtted ka erinevaid pilveoskusi – sealhulgas arhitektuuri, andmehaldust ja salvestamist – ning tarkvaraarenduse oskusi. Lisaks tehnilistele oskustele on nõutud ka mitte-tehnilised oskused, näiteks need, mis on seotud digitaalse äriga, inimestega suhtlemise võimekusega ja juhtimisoskustega.
IDC digitaalse äri IT-oskuste teadusuuringute juht Gina Smith väljendab seisukohta, et õigel inimesel õigete oskustega õiges kohas omamine pole kunagi olnud raskem. Ta kutsutahetab ettevõtteid vastu võtma loomingulisi viise töötajate värbamiseks, koolitamiseks, parandamiseks ja ümberõppimiseks.
Koolituse vastuoludele vastamine nõuab IT-juhtidelt mitmekesiste strateegiate rakendamist, et soodustada tõhusamat õpikeskkonda. See hõlmab kõike alates isiklikust koolitusest ja kiirearenditest kuni interaktiivsete laborite ja mängudeni.
Edukalt õppimiskultuuri edendades, mis toob kaasa muudatuse organisatsioonikultuuris, peab tulema juhtkonnast. Juhid peaksid sünkroonima töötaja eesmärgid ettevõtte eesmärkidega, toetama järjepidevat õppimist töötajate karjääri jooksul ning tunnustama ja premeerima ümberõppe ja täiendõppe tulemusi. Arvestades tohutuid potentsiaalseid kaotusi, ei tohi organisatsioonid koonerdada investeerimisel aega, inimressursse ja rahalisi vahendeid IT-koolitusse.
Põhiküsimused ja vastused:
1. Kui ulatuslik on ülemaailmne IT-oskuste puudus?
Globaalne IT-oskuste puudus on tõsine ja ennustatavalt võib see IDC järgi maailmamajandusele potentsiaalselt maksta kuni 5,5 triljonit dollarit tootearenduse viivituste, vähendatud konkurentsivõime ning sealt tulenevalt vähenenud äritulude tõttu.
2. Milliseid IT-ekspertiisi valdkondi nõutakse kõige rohkem?
Andmehalduse, tehisintellekti (AI), pilveoskuste (sealhulgas arhitektuuri, andmehalduse ning salvestamise), tarkvaraarenduse ning mitte-tehniliste oskuste osas digitaalse äri, suhtlemisoskuste ja juhtimiskompetentside valdkonnas on suur nõudlus.
3. Milliseid strateegiaid saavad ettevõtted rakendada IT-oskuste puuduse vastu võitlemisel?
Ettevõtted saavad investeerida koolitusprogrammidesse, kasutada Generatiivset AI-d IT-oskuste arendamisel, otsida loovaid viise talendi värbamiseks ja hoidmiseks ning soodustada pideva õppe kultuure. Strateegiad hõlmavad isiklikku koolitust, kiirearendeid, interaktiivseid laboreid, mänge ning töötaja eesmärkide sünkroonimist ettevõtte eesmärkidega.
Peamised väljakutsed või vaidlused:
Vastupanu koolitusele: Organisatsioonide vastupanu koolitusele investeerimisel võib olla suur väljakutse. Tihti on lünk IT-oskuste vajaduse tunnistamise ning selle lõhe lahendamiseks vajalike vahendite eraldamise vahel.
Talendi värbamine ja hoidmine: Õige talendi leidmine ja säilitamine spekiaalsete IT-oskustega on keeruline tulenevalt tugevast konkurentsist ning piiratud kandidaate hõlmavast spetsiifilisest teadmistepagasist.
Eelised:
– Organisatsioonid, kes tõhusalt tegelevad IT-oskuste puudusega, võivad saada konkurentsieelise.
– Investeeringud töötajate koolitusse võivad parandada moraali ning suurendada tõhusust ja innovatsiooni.
Miinused:
– Koolitusprogrammid nõuavad märkimisväärset ajalist ja finantsinvesteeringut, mis võib olla mõnele ettevõttele raskesti ülevalt hoitav.
– Kiired tehnoloogilised muudatused võivad muuta spetsiifilised oskused aegunuks, nõudes pidevat investeerimist õppimisse ja arengusse.
The source of the article is from the blog macnifico.pt