Järgmine sümpoosion teemal AI ja selle eetilised aspektid
9. mail 2024 kell 11.30 toimub mainekas Manzoni Keskkool Casertas, mida laialdaselt peetakse kultuurikeskuseks, asjatundlik sümpoosion teemal “Teadvus ja Kunstlik Intellekt”. See oluline sündmus sisaldab ettekannet, mille peab silmapaistev füüsik ja Intel 4004 mikroprotsessori leiutaja professor Federico Faggin, kes on saanud Nobeli füüsika preemia nominatsiooni.
Sümpoosioni eesmärk on uurida Kunstliku Intellekti (AI) ja suurema ühiskondliku kasu vahelist huvitavat seost. Manzoni Keskkool, juhina Adele Vairo ja koostöös Lions International Nola Ottaviano Augustoga, soovib pakkuda platvormi, kus piirkonna noored tipptegijad saavad osaleda teaduslike läbimurrete ja filosoofiliste küsimuste aruteludel, mida pakub AI tulek.
Inimteadvuse ainulaadsus
Adele Vairo rõhutab inimteadvuse erakordset olemust, tõstes esile selle ainulaadsust, mida ei saa jäljendada kunstlike vahendite, sealhulgas AI abil.
Haridusasutuste roll
Vairo rõhutab haridusasutuste tähtsust süvateadmiste arendamisel õpilaste seas, et tagada, et AI kasutamine oleks teadlik ja oleks kooskõlas eetika ja teadusega. See sümpoosion on oluline samm teadliku kultuuri edendamise suunas, mis austab AI esindatavat ajastut muutvaid muutusi inimkonna jaoks.
Olulised küsimused ja vastused:
1. Mis omadused annavad Federico Fagginile pädevuse rääkida teadvusest ja AI-st?
Federico Faggin on füüsik, leiutaja ja ettevõtja, kes mängis olulist rolli esimese ärilise mikroprotsessori, Intel 4004, arendamisel. Tema ulatuslik taust pooljuhtidehnoloogias ja hilisemad huvid teadvuse ning füüsilise reaalsuse alusmõistete vastu annavad ainulaadse vaatenurga AI ja inimteadvuse ristumisele.
2. Kuidas saab defineerida teadvust ja kas AI suudab seda saavutada?
Teadvus määratletakse sageli kui kvaliteeti või olekut, mis on teadlik välisobjektist või iseendas toimuvast. See hõlmab teadlikkust, tajumist ja mõtlemist. Küsimus, kas AI suudab teadvust saavutada, on intensiivselt arutlusel filosoofide, teadlaste ja tehnoloogide seas. Seni toimib AI ilma eneseteadvuseta või subjektiivse kogemuseta, mis iseloomustab inimteadvust.
3. Mis on AI eetilised aspektid?
AI eetilised aspektid on laialdased ning hõlmavad muret privaatsuse, eelarvamuse, töökoha väljavahetamise ja laiema mõju üle ühiskonnale. AI võimalus kasutada otsustusprotsessides, mis mõjutavad otseselt inimeste elu, tekitab küsimusi vastutuse kohta ning AI arendajate ja kasutajate moraalsete kohustuste kohta.
Põhilised väljakutsed ja vaidlusalused teemad:
1. Teadvuse mõistmine: Teadvuse tegelik olemus on fundamentaalne küsimus teaduses ja filosoofias ning küsimus, kas AI suudab tõeliselt korrata või omada teadvust, on endiselt oluline väljakutse.
2. AI eetika: Jätkuvad vaidlused seoses AI kooskõlastamisega inimväärtustega, eetiliste juhiste arendamisega AI-le ning võimaliku vajadusega reguleerida selle väärkasutamist.
3. Mõju tööle: AI tõus võib kaasa tuua märkimisväärse töökohtade asendamise erinevates sektorites, tuues kaasa ühiskondlikud ja majanduslikud väljakutsed.
Plussid ja miinused:
AI eeliste hulka kuuluvad suurenenud efektiivsus, suutlikkus töödelda suures koguses andmeid ning aidata keeruliste probleemide lahendamisel, mis võivad ületada inimvõimed. Need võivad viia edusammudeni tervishoiu, teaduse ja hariduse valdkonnas.
Miinuste hulka kuuluvad privaatsuse rikkumise võimalus, valeinfo levitamine, algoritmidesse kodeeritud eelarvamused ning teatud tööstusharudes töötajate asendamine.
Soovitatavad seotud lingid:
– Lisateavet Federico Faggin’i töö kohta ja tema vaadete kohta teadvusest ja AI-st leiate aadressilt: Faggin Foundation
– Rohkem üksikasju Nobeli füüsika auhinna ja nomineeritute kohta leiate aadressilt: Nobel Prize
– AI eetika raamistike ja juhiste uurimiseks: AI Ethics Institute
Mäletage, et nende linkide ja teabe puhul tuleb arvesse võtta teadmiste lõppu 2023. aasta märtsis. Kuna assistendina toetan teemat, pakkudes teavet kui pole kursis pärast seda kuupäeva toimunud arengutega.