Ettevõttejuhid ilmutavad ettevaatlikku optimismi seoses tehisintellekti (AI) kasutuselevõtuga oma tegevustes, hoolimata paljudest, kes väljendavad, et tehnoloogia pole vastanud nende ootustele, vastavalt põhjalikule AI ja juhtimise uuringule Ungaris. See kõhklus viitab sellele, et juhid üritavad endiselt aru saada AI eelistest, kuid pole siiani leidnud rahuldavaid vastuseid selle tõhusaks integreerimiseks.
Uuring, mille algatas juhtide klubi “Bizalmi Kör” koostöös Ungari tuntud maksunõustamisettevõttega RSM Hungary Zrt. ja sõltumatu mõttekojaga Egyensúly Intézet, toob esile ettevõtete toetusmehhanisme. Märkimisväärselt pakuvad üle poole küsitletud ettevõtetest oma töötajatele mingit abi mitte uuel tehisintellekti maastikul navigeerimiseks, oluliseks sammuks uute tehnoloogiliste eelistega manööverdamisel.
Bizalmi Köri omanik Peter Gangel rõhutas, et üks peamisi küsimusi uuringus oli, kas ettevõttejuhid peavad AI-d strateegiliseks imperatiiviks oma tegevustes. Esialgsed tulemused näitavad, et kuigi üle viiendiku peab seda peamiseks strateegiliseks valdkonnaks, peab 44 protsenti seda oluliseks, kuid mitte rangelt strateegiliseks.
Leiud näitavad ka seda, et vaid vähemus ettevõtteid, mis AI-d kasutavad, on teinud märkimisväärseid investeeringuid selle rakendamisse. Õige AI lahenduse valimine kiiresti muutuvate tehnoloogiate seas on endiselt peamine juhtimise väljakutse. Siiski usub peaaegu 42 protsenti ettevõtetest, et järgmise 5 kuni 10 aasta jooksul nihkub AI fundamentaalselt konkurentsivõimelistele dünaamikatele.
Asjatundjad nagu Ákos Kozák Egyensúly Intézetist illustreerivad AI võimalikke rolle äriettevõtetes, näiteks lepingute koostamine õigusosakondade jaoks või inspiratsioonide pakkumine ning sisuarutelude esialgsete variantide loomine kirjanikele. Lisaks saab AI aidata keerukate finants- ja haldusülesannete korral.
Zsolt Kalocsai arvamuste valguses RSM Hungary Zrt.-st on näidatud, et finantssektor on tavaliselt kiire kohanema AI-ga, kuid siiski tunnistatakse, et isegi suuremad ettevõtted on alles tehisintellekti teekonna algfaasis. RSM-is hõlmavad AI rakendused mitmeid osakondi, sealhulgas turundust ja personalitööd, ja nad on hakanud katsetama täielikult AI poolt juhitavat virtuaalset töötajat. Samuti on neil välja töötatud maksude digiteerimise tarkvara, kus AI-d praegu testitakse lootustandvate tulemustega.
Kõnelemisel tehisintellekti (AI) integreerimisest ettevõtetesse on mitmeid olulisi tegureid, küsimusi ning väljakutseid, mis on olulised ja elutähtsad arutelule. Siin on kokkuvõte analüüsist, mis puudutab neid valdkondi:
Põhilised küsimused ja vastused:
– Kas AI integreerimine on ettevõtetele strateegiline vajadus? Kuigi suhtumised AI-sse strateegilise imperatiivina varieeruvad, muutub AI integreerimine üha olulisemaks konkurentsieelise säilitamiseks, kuna peaaegu 42 protsenti ettevõtetest ootab AI poolt konkurentsivõimelisi dünaamikaid märkimisväärselt muutuvat.
– Kuidas saavad ettevõtted toetada oma töötajaid AI üleminekus? Üle poole küsitletud ettevõtetest ei paku oma töötajatele mingeid toetusmehhanisme, kuid AI edukaks kasutamiseks on sageli vajalik tööjõu ümberõpe, innovatsioonikultuuri edendamine ning AI rakenduste selge mõistmine.
Põhilised väljakutsed ja vastuolud:
– Tehnoloogia valik: Kiiresti arenevas AI maastikus õigete AI tehnoloogiate valimine, mis on kooskõlas ärieesmärkidega, on väljakutsuv. Oluline on püsida kursis viimaste AI arengutega ja nende praktiliste rakendustega.
– Andmete privaatsus ja eetika: AI kasutamine tekitab märkimisväärseid muresid andmekaitse ja eetiliste küsimuste osas. Ettevõtetel tuleb lahendada küsimusi nõusoleku, eelarvamuste ja läbipaistvuse ümber AI lahenduste rakendamisel.
– Kulu: AI kaasamine nõuab märkimisväärset investeeringut mitte ainult tehnoloogia enda, vaid ka personali koolitamise ja tegevuste ümberkorraldamise mõttes. See võib olla takistuseks eriti väiksematele ettevõtetele.
AI integreerimise eelised:
– Tõhususe suurenemine: AI saab automatiseerida rutiinsed ülesanded, suurendades efektiivsust ja vabastades inimtöötajad keskendumaks keerulisemale ja loovamale tööle.
– Paremad otsused: AI suudab töödelda suuri andmehulki, mis aitab ettevõtetel teha informeeritumaid otsuseid, tuvastades mustrid ja teadmised, mis jäävad inimkognitsiooni võimekusest välja.
– Innovatsioon: Ettevõtted, kes suudavad AI-d edukalt integreerida, on sageli nähtud tööstuse liidritena, luues uusi tooteid, teenuseid ja töötamisviise.
AI integreerimise puudused:
– Töökohtade asendamine: Kuna AI võtab üle teatud ülesandeid, on potentsiaalne töökohtade asendamise oht, eriti ohustatud on rutiinsed ja tehnilised rollid.
– Kõrged algkulud: AI integreerimiseks on vaja olulisi investeeringuid, sealhulgas tehnoloogia soetamiskulud, personali koolituskulud ja protsesside ümberkorraldamine.
– Regulatiivne ebakindlus: Õiguslik raamistik AI ümber areneb endiselt, tekitades ebakindlust ja võimalikke tulevasi vastutusi ettevõtetele, kes seda tehnoloogiat kasutusele võtavad.
Et teemat avastada laiemast vaatenurgast, siin on lingid usaldusväärsetele allikatele:
– IBM AI: IBM on tuntud oma AI-uuringute ja rakenduste poolest, sealhulgas Watson, pakkudes ülevaadet sellest, kuidas AI kujundab erinevaid tööstusharusid.
– DeepMind: Alphabeti gruppi kuuluv AI ettevõte, keskendunud AI-uuringutele ja selle rakenduste leidmisele keerukate probleemide lahendamiseks.
– OpenAI: AI-uuringute labor, mis avaldab uurimusi ja süsteeme, eesmärgiga edendada sõbralikku AI-d inimkonna kasuks.
Oluline on märkida, et kuigi artikkel pakub ülevaadet Ungari juhtide hetkeseisunditest seoses AI-ga, on need tegurid laialdaselt kohaldatavad ja kõnetavad globaalseid kogemusi AI integreerimisel.
The source of the article is from the blog crasel.tk