Baltimoreis – Haruldane sündmus on lahti rullunud Pikesville’i kõrgkoolis, kus spordidirektor kasutas tehisintellekti, et ekslikult süüdistada direktorit. See juhtum paistab õiguslikes ringkondades silma anomaaliana.
Olemasolevate seaduste rakendamise keerukustest tehnoloogiliselt arenenud laimamisvahenditele tõid esile osariigi prokurör Scott Shellenberger, kes rõhutas vajadust seadusandlust kooskõlla viia praeguste tehnoloogiliste võimalustega. See avaldus näitab kiireloomulist vajadust seadusandliku reformi järele selle uuendusliku küsimuse lahendamiseks.
Krüptoturbeasjatundja Anton Dahbura pakkus ülevaate “deepfake” tehnoloogia arengust, märkides, et petlikult realistlikud heli- ja videomanipulatsioonid esindavad keerulisi uusi piire. Dahbura, oma rollis Johns Hopkinsi juures, rõhutas tehnoloogia tagajärgi, mis võimaldab usutavaid, kuid täiesti väljamõeldud stsenaariume häälede ja tegevuste osas.
Mitte nii ammu tagasi nõudis veenva hääle taaselustamine ulatuslikke salvestusi. Tänapäeval piisab aga hääle kloonimiseks mõne sekundi pikkusest helist, hõlbustades oluliselt tehnoloogiat isiku varjamiseks, vastavalt Dahburale.
Samal ajal, kuigi teatud osariigid, nagu Tennessee, on seadustanud tehisintellekti kuritarvitamise loovvarade varguses, jääb tehisintellekti kasutamine isikute meelega süüks seadmata peamiselt õiguslikesse raamistikesse. Selle lünka seadusandluses, mida märgivad poliitikakujundajad, avaneb võimalus uuendusteks, mida võidakse tutvustada tulevastel seadusandlikel sessioonidel, nagu viitasid Annapolise seadusandjad, kes jälgivad Pikesville’i keskkooli olukorda.
Tehisintellekti Ebaseadusliku Kasutamise Tegemine Õigusliku Arutelu Algatamine
Pikesville’i keskkooli juhtum tehisintellekti (AI) kuritarvitamisest kellegi sihtmärgistamiseks tõstatab olulisi küsimusi seoses praeguste puudustega õiguslikes raamistikes, mis võiksid arenenud AI ja deepfake tehnoloogiatega toime tulla. Sellest teemast tuleneb mitmeid asjakohaseid küsimusi ja väljakutseid:
Peamised Küsimused ja Vastused:
– Millised seadused on praegu olemas AI kuritarvitamise vastu võitlemiseks? Need varieeruvad sõltuvalt jurisdiktsioonist, kuid põhirõhk on andmekaitse, privaatsuse, laimamise ja autoriõiguse seadustel. Enamus seadusi aga eelnevad AI praegustele võimetele, nagu realistlikud deepfake’id.
– Kuidas saavad seadusandjad sammu pidada tehnoloogia kiire arenguga? Seadusandjad peavad kaasama tehnoloogid, pidama nõu huvirühmadega ja ehk looma pühendunud töörühmad, et mõista tekkivate tehnoloogiate tagajärgi ning võimalikke kuritarvitamisi, et ajakohaseid ja asjakohaseid seadusi koostada.
– Mis on tasakaaluks innovatsiooni ja piirangute vahel? Poliitikakujundajad peavad leidma kesktee, mis võimaldab AI-tehnoloogia kasvu, samas kaitstes kodanikke selle võimalikest kahjust. Liiga piiravad seadused võivad pidurdada innovatsiooni, samas kui liiga läbimõtlematu lähenemine võiks inimesi jätta uut tüüpi kuritegude ja laimamise vastu haavatavaks.
Põhilised Väljakutsed:
– Seaduse pidamine ajakohasena kiiresti arenenud tehnoloogia kontekstis.
– Tagamaks, et seadusandjad mõistaksid piisavalt AI ja deepfake tehnoloogiat.
– Tasakaalu leidmine isikute õiguste kaitsmise ja AI arengusaaduste vahel.
Vaidlused:
– Arutelu, kuhu tõmmata piir sõnavabaduse ja õiguse vahel kaitsta oma pilti ja häält kuritarvitamise eest.
– Eetilised kaalutlused AI arengutes ei pruugi ühtida õiguslike tagajärgedega, mistõttu on vaja eetilisi raamistikke, mis juhiks õiguslikke.
Eelised ja Puudused:
– Eelised: AI ja deepfake tehnoloogial võivad olla positiivsed rakendused meelelahutuses, hariduses ning isegi õiguskaitseasutustes, pakkudes vahendeid simulatsioonideks ja koolituseks.
– Puudused: Need tehnoloogiad võivad saada vahenditeks laimamises, pettuses, identiteedivarguses ning võivad nõrgestada avalikku usaldust meedias ja institutsioonides.
Arvestades seda suurt mõju, mida AI ja deepfake tehnoloogial on ühiskonnale, eriti õigusvaldkonnas, võivad lugejad, kes soovivad sellel teemal rohkem uurida, leida autoriteetset teavet usaldusväärsetest allikatest, nagu akadeemilised ajakirjad või asjakohaste valitsusasutuste veebisaidid. Siin on soovitatud seotud lingid põhilise domeeni juurde:
– Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium
– Elektrooniliste Privatsuse Teabekeskus
– AI Global
Vastavalt mainitud suunistele viitavad need lingid domeenidele, mis pakuvad seadusandlust, poliitika kujundamist, privaatsust ja AI-ga seotud teadmisi ning arutelusid. Pea meeles külastada alati usaldusväärseid allikaid ajakohase ja täpse teabe saamiseks.
The source of the article is from the blog hashtagsroom.com