Kunstlik Intellekt (AI) on end märkamatult põimumas ühiskonna kangasse, sageli toimides meie teadvusest allpool. Kaks mainekat teadlast Johannes Kepleri Ülikoolist (JKU) on vaadelnud AI integreerumise ulatust ja tagajärgi igapäevaelus.
Alates 2019. aastast JKU Bioinformaatika Instituudi assistentprofessorina tegutsev Günter Klambauer valgustab masinõppe kasutamist geneetikas ja molekulaarbioloogias. Tema januuringud neil aladel on toonud talle mainekaid tunnustusi, nagu Austria eluteaduse auhind 2012. aastal ja Austria Teadusministeeriumi auhind täitmärgiga 2014. aastal.
Klambaueri tähelepanekuid täiustades uurib sotsioloog ja JKU ülikooli assistent René Werner, kuidas inimesed suhtlevad AI-ga oma töökeskkonnas ja sellest tulenevaid muutusi organisatsioonilistes protsessides. Werneri analüüs põhineb tema doktoriõpingutel, mis uurivad inim-AI dünaamikat professionaalsetes keskkondades.
Koos valgustavad kaks akadeemikut AI olemust, selle tehnoloogiat kasutavaid vahendeid ning sellest tulenevaid võimalusi ja võimalikke riske. Verena Enzenhoferi juhitud paneeldiskussioon süveneb nendesse teemadesse, püüdes selgitada mõningaid käesoleva teema pakilisi küsimusi.
Üritus, mille korraldab Austria Sotsioloogia Ühing, lõpeb suhtlusüritusega, kus pakutakse suupisteid ja jooke. See kaasahaarav õhtu on kavandatud toimuma 7. mail 2024 kl 18:00 Seminarraum Zivilcourage’is, mida võõrustab “füruns – Zentrum für Zivilgesellschaft”. Seminar on avatud kõigile, pakkudes võimalust avada AI saladusi ja arutada selle tuleviku suuna üle.
Kunstlik Intellekt (AI) kaasaegses ühiskonnas on teema, mis ulatub kaugemale akadeemilistest aruteludest, nagu need JKU-s, muutes põhimõtteliselt seda, kuidas me elame, töötame ja suhtleme. AI-ga juhitavad tehnoloogiad võimaldavad edusamme erinevates sektorites nagu tervishoid, finantseerimine, transport ja turvalisus, muutes igapäevatoimingud tõhusamaks ja aidates kaasa uuenduslike toodete ja teenuste arendamisele.
Oluline küsimus selles valdkonnas on “Kuidas saab ühiskond tagada, et AI tehnoloogiate arendamine on eetiline ja kasu kõigile ühiskonnakihtidele?” AI ümber tekivad eetilised kaalutlused hõlmavad privaatsuse, andmehalduse ja võimaliku AI-algoritmides tekkiva eelarvamuse küsimusi. Nendele küsimustele vastamiseks koostavad paljud organisatsioonid AI jaoks eetilisi juhiseid ja teadlased töötavad õiglasemate ja läbipaistvamate algoritmide loomise suunas.
Põhiliseks väljakutseks või vaidlusküsimuseks on AI võimalus häirida tööturgu ja kaasa aidata töökohtade kaotamisele. Kuigi AI võib parandada tootlikkust ja luua uusi töövõimalusi, kujutab see endast riski automatiseerida traditsiooniliselt inimeste poolt tehtavad ülesanded, viies sotsiaalmajanduslike muutusteni.
AI integreerimise eelised kaasaegsesse ühiskonda hõlmavad suurenenud efektiivsust, kulude kokkuhoidu, parendatud andmetöötlusvõimalusi ning võimalust lahendada keerukaid probleeme, mis on seni inimtegevusele vastu pannud. Vastupidiselt hõlmavad miinuseid privaatsuse rikkumise risk, olemasolevate eelarvamuste võimendamist automatiseeritud süsteemides, tehnoloogiale toetumisest tulenevat oskuste degradatsiooni riski ning küberturvalisuse haavatavusi.
Lisateabe saamiseks AI mõju kohta erinevates ühiskonna sektorites võivad järgmised lingid autoriteetsetele domeenidele olla kasulikud:
– Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) AI mõju kohta ülemaailmsetes tervishoiusüsteemides.
– Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) AI roll telekommunikatsioonis ja teabevahetuses.
– Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) globaalsed arutelud AI eetiliste näitajate ja rahvusvaheliste poliitikate üle.
– Elektroonika ja Elektrotehnika Inseneride Instituut (IEEE) standardid ja uurimused AI tehnoloogias.
Arvestades AI kiiret arengut, jätkuvad need küsimused, nõudes pidevat dialoogi ja kohanduvaid poliitikaid, et tagada AI mõju jääb kaasaegsesse ühiskonda kasulikuks.
The source of the article is from the blog shakirabrasil.info