Kunstliku intelligentsusega juhitud lennuk näitab testimislendudel progressiivseid võimeid

Koostöö akadeemiliste ja tööstuspartnerite vahel on viinud märkimisväärsele kunstliku intelligentsuse (AI) saavutusele lennundussektoris. Heron Systems, AI piloodi looja, kes võitis 2020. aasta DARPA korraldatud AlphaDogfighti võistlused, on näinud oma tehnoloogia arengut virtuaalsetest simulatsioonidest reaalsesse, kõrgelt modifitseeritud F-16D kokpitti, mida tuntakse X-62A või VISTA nime all.

Erinevalt varasematest virtuaalsetest õhulahingutest, mis toimusid digitaalses ruumis reaalsete ohutusprotokollide piiranguideta, möödunud aasta õhutestid tõid AI reaalsesse lennukeskkonda. X-62A keerukad lennusüsteemid suudavad jäljendada peaaegu iga lennuki lendutingimusi, omadus, mis osutus kasulikuks kui AI võttis tõhusalt juhtimise üle ja andis käsklusi katsete ajal.

Absoluutse ohutuse tagamiseks oli teises istmes alati valmis inimpiloot hädaolukorras sekkuma, nagu dokumendis IE on kirjeldatud. Eelmise aasta septembris toimunud murrangulises lahingus osales eksperimentaallennuk edukas õhulahingus inimpiloodiga F-16 vastu. Mõlemad lennukid demonstreerisid agressiivseid manöövreid, jõudes kiirustel üle 1900 km/h üksteisele lähemale 600 meetri raadiuses. Kuigi DARPA pole võitjat avaldanud, ei pidanud X-62A pardapiloot sekkuma.

Alates detsembrist 2022 kuni septembrini 2023 viis X-62A läbi 21 sortiit Edwardsi lennubaasist Californias, mis viis peaaegu igal katsel vajadusele AI uuestiprogrammeerimiseks. See iteratiivne protsess viis muudatusteni umbes 10 000 koodiridas.

Sarnaselt suutis Hiina sõjaväeinsenerid aasta varem demonstreerida AI õhulahingu üleolekut treeningõppusel, kus kaugjuhitav sõiduk seisis vastamisi AI kontrollitud mehitamata lennukiga, kus kunstliigis intelligentsus suutis pidevalt inimvastaseid manöövreid teha.

Põhilised küsimused ja vastused:

1. Millised on AI-piloodiga lennukite võimalikud rakendused lennundussektoris?
AI-piloodiga lennukitel võib olla mitmeid rakendusi, nagu sõjaväeoperatsioonideta mehitamata võitluslennukid, luure- ja järelvalvemissioonid või mannetavad korpuse lennukitena kasutamine. Äri lennunduses, kuigi AI ei asenda tõenäoliselt lähitulevikus inimpilooti täielikult, saab seda kasutada pilootide abistamiseks, ohutuse suurendamiseks täiustatud otsustusvõimega ning mõnes olukorras lende iseseisvalt läbi viima.

2. Millised on AI suurimad väljakutsed lennunduses?
Peamised väljakutsed hõlmavad ohutuse ja usaldusväärsuse tagamist, kaitset küberrünnakute vastu, reguleeriva heakskiidu saavutamist ja avalikkuse usalduse hoidmist. AI-süsteeme tuleb hoolikalt testida, et nad suudaksid hallata paljusid võimalikke stsenaariume, arvestades tegeliku lennutingimuste ettearvamatut olemust. AI kavandamine, mis suudaks vastata inimlikule otsustusvõimele ja keerulisi hädaolukordi juhtida, on samuti märkimisväärne takistus.

3. Millised on AI-pilootide lennukitega seotud vastuolud?
Üks suur vastuolu on AI eetiline kasutamine sõjalistes kontekstides, nagu otsused surmavate jõudude kasutamise kohta. Teine on pilootide töökohtade mõju kommertslennunduses. On ka mure AI otsuste läbipaistvuse pärast ning kas AI-süsteemidel tehakse kindlaks nende tegude eest vastutust.

Eelised ja puudused:

Eelised:
Suurenenud efektiivsus: AI süsteemid saavad optimeerida lendude trajektoore ja vähendada kütusekulu.
Paremad võimalused: Nad suudavad töödelda suures koguses andmeid kiiremini kui inimesed, pakkudes paremat olukorraülevaadet.
Ohutuse paranemine: AI suudab esineda järjekindlalt ja ilma väsimuseta, vähendades võimalikke inimlikke vigu.
Valmidus tegevusteks: AI piloodid saavad olla kasutusel ohtlikes keskkondades, kus inimeste ohutus oleks ohustatud.

Puudused:
Komplekssus ja ettearvamatus: Lennunduskeskkond on dünaamiline ja AI programmeerimine kõigi võimalike olukordade haldamiseks on keeruline.
Inimeste töökohtade asendamine: Mure on seotud inimpilootide rollide vähenemisega.
Küberkaitseriskid: AI süsteemid võivad olla haavatavad häkkimise ja küber-rünnakute suhtes.
Seaduslikud ja eetilised küsimused: Esineb ebakindlust vastutuse osas õnnetuse korral ning eetilised kaalutlused sõjalises rakenduses.

Arendustegevusele AI integreerimisel lennundusse on suunatud jätkuv tähelepanu, mis tõenäoliselt arendab uusi võimeid, seab uusi väljakutseid ja viib uute arutelude ning reguleerimisteni tehnoloogia edenedes.

The source of the article is from the blog scimag.news

Privacy policy
Contact