Kuna kui trüki meediamaastik liigub globaalseks, pakub mainekas professor ja autor Panteioni Ülikoolist, Nikos Bakounakis, ülevaateid trüki ajakirjanduse tulevikust. Ta täheldab teatud tasakaalu saavutamist tööstuses hoolimata kiirest globaalsest langusest, vihjates selle püsimisele tänu Euroopa ja Ameerika peavoolu meediainstitutsioonide vastupidavusele ja kohanemisvõimele.
Tehnoloogiliste edusammudega, on tehisintellekt (AI) hakanud sisu looma ja informatsiooni sünteesima. Vastupidiselt muredele, vastavalt Bakounakisele, ei ole AI mitte oht, vaid väärtuslik uus tööriist ajakirjanikele, suurendades nende võimeid pigem kui asendades nende rolle. Ta väidab, et kvaliteetse ajakirjanduse olemus, mis avastab uusi tõdesid ja kajastab praeguseid arenevaid sündmusi, jääb nende vahendite poolt puutumatuks.
Rahvuslikule ajakirjandusele Kreekas keskendudes, jagas Antonis Skamnakis, Thessaloniiki Aristotelese Ülikooli Ajakirjanduse ja Massikommunikatsiooni Kooli professor, oma muresid kohalike ajalehtede ellujäämise võitlustega, eriti pärast 90ndate buumi. Ta tõstis esile nende väljaannete olulist rolli tasakaalustatud meediamaastiku säilitamisel ja suundumuste vastu, mis ohustavad demokraatlikke väärtusi ja pluralismi.
Finantsabi otsimisel, suunas Antonis Skamnakis tähelepanu programmidele nagu Euroopa Liidu Taastamisfond ja nn ‘Venizelose seadus’, mis hoolimata olemasolevast rahastamisest on alarahastatud ja võiksid potentsiaalselt aidata hädas olevat piirkondlikku ajakirjandust.
Lisaks, ajakirjandusprofessor ja ajakirjanik Giota Antonopoulou küsis, kas tänapäeva meedia esindavad tõesti ühiskondlikke konstruktsioone või tegutsevad pigem oma isoleeritud mõjusfääris, sageli põimununa võimuga. Ta pooldab ajakirjanduse juurte juurde tagasipöördumist – ühiskonna teenimist – ja rõhutab ajakirjandusliku eriala eneserefleksiooni olulisust, et hoida kõrgeid eetilisi standardeid.
Viimaks, Helleenlaste Sõjaväeakadeemia assistentprofessor Dimitris Paitaridis paljastas uuringu, mis rõhutas ajakirjanike mõõdukat osalemist koolitusprogrammides, kus olid peamisteks takistusteks ajapuudus ja informatsioonipuudus. Tugevdades tööandjate toetamise vajadust, otsivad ajakirjanikud parendusi läbi kolleegidega suhtlemise, rõhutades pideva oskuste arendamise tähtsust meedia tööstuses.
Peamised väljakutsed Kreeka ajakirjanduses:
Kreeka ajakirjandus seisab mitmete väljakutsetega, mis sarnanevad globaalselt ajakirjanduses esinevatele, mõned on eriti unikaalsed regioonile:
1. Majanduslikud raskused, mis on süvenenud Kreeka finantskriisist, mõjutades meediaväljaannete rahalist jätkusuutlikkust.
2. Meediatööstuse kontsentratsioon ja omandi läbipaistvus, mis mõnikord tekitavad muret pluralismi ja toimetusliku sõltumatuse pärast.
3. Digitaalne üleminek ja vajadus meediapädevuse järele nii ajakirjanike kui laiema üldsuse seas.
4. Poliitiline mõju ja surve, mis võib mõjutada ajakirjanduslikke standardeid ja meediumisisu.
5. Avaliku usalduse langus meediasse, nagu paljudes maailma osades, osaliselt tingituna desinformatsioonist ja ‘valeuudiste’ levikust.
Kesksed vastuolud:
Meediatööstuse kontsentratsioon ja omand on Kreeka ajakirjanduses kesksed vastuolud. Tihti on hirm, et suurenenud kontsentratsioon võib kaasa tuua vaatepunktide homogeniseerumise ja teabe mitmekesisuse vähenemise, mis on oluline tervisliku demokraatia jaoks. Püüded nende suundumuste vastu võitlemiseks, näiteks seaduste rakendamine meediavarade mitmekesisuse edendamiseks, võivad olla vastuolulised ja raskesti jõustatavad.
Eelised:
– Tehnoloogilised edusammud pakuvad võimalusi innovatsiooniks sisuloome ja levitamise osas.
– AI ja digitaalsed tööriistad saavad suurendada ajakirjanduslikku uurimistööd ja faktikontrolli võimekust.
– Mitmekesised meediaväljaanded saavad kaasa aidata rikkalikumale avalikule arutelule ja informeeritumale kodanikkonnale.
Puudused:
– Üleminek digitaalsetele platvormidele nõuab ressursse, mida mõned väiksemad või piirkondlikud väljaanded võivad puududa.
– On oht töökohtade kaotamiseks ajakirjanduse sektoris, kui AI ja automatiseerimine muutuvad levinumaks.
– Digitaalsed desinformatsioonikampaaniad võivad õõnestada usaldust kõigi meediavormide vastu, sealhulgas usaldusväärsete väljaannete vastu.
Seotud lingid:
Täiendava teema uurimiseks on siin peamiste organisatsioonide ja ressursside domeenide lingid (ilma konkreetsete alalehtedeta) seoses Kreeka ajakirjanduse ja meediauuringutega:
– UNESCO: Pakub ülevaateid globaalsest ajakirjandusvabadusest ja maailma ajakirjanduse olukorrast.
– Euroopa Ajakirjanduse Keskus: Keskendub ajakirjanduse tulevikule Euroopas.
– Ajakirjanikud Piirideta: Organisatsioon jälgib ajakirjandusvabadust ja ajakirjanike õigusi üle maailma.
Nendel organisatsioonidel võib olla spetsiifilisi ressursse ja uurimustöid seoses Kreeka ajakirjanduse, ajakirjandusvabaduse Kreekas ja Euroopa meediapoliitikaga, mis mõjutavad Kreeka meedialandshaake.
The source of the article is from the blog lisboatv.pt