Viimased aruanded on heitnud vastuolulise valguse Iisraeli kasutatava nn kunstliku intelligentsuse süsteemi Laventerile, viidates, et see on viinud mitmete palestiinlaste märgistamiseni ja järgneva tapmiseni. Need väited on käivitanud meediakära, süüdistades Iisraeli sõjaväge tsiviilelanike sihilikus ründamises.
Iisraeli Kaitsevägi (IDF) on vastanud kindla eitusega sellisele AI-süsteemile, mille eesmärk oleks tuvastada terroriste või ennustada tulevasi ohte. IDF väidab, et nende protsessid sõjaliste sihtmärkide tuvastamiseks vastavad rangelt rahvusvahelisele õigusele ega sõltu autonoomse otsustamise programmidele.
Vastupidiselt mõnele vasakpoolsele meediaväljaandele avaldatud süüdistustele selgitab IDF, et väidetav “Laventeri süsteem” on vaid andmebaas, mis on mõeldud luure kogumiseks analüüsi jaoks. See on tööriist, mis aitab analüütikutel kogutud luurest leida tegutsemiseks vajalikke teadmisi, kuid see ei koosta võimalike sihtmärkide löömise nimekirja.
Lisaks rõhutab IDF, et nende sihtmärkide valik piirdub sõjaliste objektidega, konfliktides osalevatelt juriidiliselt määratletud isikutelt ja vastab proportsionaalsuse ja ettevaatuspõhimõtetele. Iga tsiviilohvri või mitte-sõjalise infrastruktuuri hävitamine on range uurimise all tagamaks vastavus sõja ajal kehtivatele humanitaarstandarditele.
Ühes Palestiina tervishoiuorganisatsioonide esitatud kõrgete ohvrite arvudega seotud väidete valguses toonitavad Iisraeli ametnikud nende arvude kontrollimise väljakutseid. Nad märgivad, et märkimisväärne osa hukkunutest võib hõlmata võitlejaid, rõhutades rühmade nagu Hamas taktikat, mis väidetavalt kasutavad tsiviilstruktuure ja mittevõitlejaid kilpidena konfliktitsoonides. Iisraeli Hispaania suursaadik märkis raskusi võitlejate eristamises tsiviilisikutest olukordades, kus võitlejad võivad end maskida, et moonutada ohvrite statistikat.
Arutades AI kasutamist sõjalistes operatsioonides, eriti Iisraeli kaitsekontekstis, on asjakohane arvestada laiemaid suundumusi kunstliku intelligentsuse integreerimisel kaasaja sõjapidamises.
Hetke turusuundumused näitavad, et sõjaliste võimete poolt maailmas tehakse üha enam investeeringuid AI-sse. Need investeeringud on tingitud AI lubadusest pakkuda kiiremat, täpsemat otsustamist ja ennustamisvõimekust, mis võiks viia suurema efektiivsuseni konfliktiolukordades. Näiteks Ühendriikide Kaitseministeerium on aktiivselt arendanud oma Ühise Kunstliku Intelligentsuse Keskuse (JAIC) kiirendamaks AI kasutuselevõttu sõjaväes.
Prognoosid viitavad, et globaalne kaitsetööstus jätkab AI tehnoloogiate laialdast kasutamist erinevates valdkondades, sealhulgas jälgimises, autonoomsetes relvasüsteemides ja küberturbe valdkonnas. See peaks viima edusammudeni valdkondades nagu masinõpe, neuraalvõrgud ja loomuliku keele töötlemine sõjaväesüsteemides.
AI militariseerimisega seotud peamised väljakutsed ja vaidlused hõlmavad eetilisi ja moraalseid kaalutlusi, näiteks võimalust, et AI süsteemid teevad elu ja surma otsuseid ilma inimsekkumiseta. Lisaks on oht eskaleerumiseks arusaamatuste või AI süsteemide poolt tehtud vigade tõttu ning muret tekitab küberturvalisus ja AI süsteemide kaitsmine häkkimise või manipuleerimise eest.
AI eelised kaitsevaldkonnas hõlmavad paremat tõhusust andmeanalüüsis, kiiremat reageerimisaega ohtudele ja riskide vähendamist inimsõduritele. AI süsteemid suudavad töödelda suuri hulki teavet, et tuvastada mustreid ja anomaaliaid, mis võivad osutada potentsiaalsetele ohtudele.
Teiselt poolt võivad puudused hõlmata inimjärelevalve vähenemist, võimalust, et AI tõlgendab valesti ning relvastuse arendamiseks mõeldud AI tehnoloogiatele vastandumist, mis võivad kaasa tuua riikidevahelise konfrontatsiooni suurenemise. Eetilised küsimused täielikult autonoomsete relvade – sageli nimetatud “tapjarobotite” – osas tõstatavad olulisi vaidlusi rahvusvahelises kogukonnas, nõudes teatud juhtudel regulatsioone ja keelde.
Lisateabe saamiseks ja AI laiema skaala ja selle tagajärgede uurimiseks kaasaegses konfliktis võivad huvilised juurdepääsu saada peamiste domeenide linkidele nagu:
– Ühendriikide Kaitseministeerium
– ÜRO Relvastusküsimuste Amet
– Rahvusvaheline Punase Risti Komitee
– Rahu nimel tehtav kunstlik intelligentsus
Need lingid võimaldavad juurdepääsu organisatsioonidele, mis tegelevad AI reguleerimise, uurimise ja rakendamisega nii tsiviil- kui ka sõjalises kontekstis, mis võib lisaks valgustada seda, kuidas riigid sellega tegelevad kerkiva tehnoloogia valguses.
The source of the article is from the blog trebujena.net