Uus vaatenurk viitab sellele, et Kunstliku Intellekti (AI) areng, eriti selle tõus Kunstliku Superintelligentsuse (ASI) tasemele, võib olla murranguline hetk, mis kas viib tsivilisatsiooni lõpuni või takistab selle avastatavust teiste poolt, võimalikult lahendades Fermi paradoksi müsteeriumi. See kontseptsioon asetab AI arengu mitte ainult maakeral peetavaks küsimuseks, vaid ka universaalseks kriteeriumiks, millega võivad kokku puutuda teised tsivilisatsioonid.
Võõra tsivilisatsiooni avastamise mõistatus on teadlasi juba ammu segadusse ajanud, kuid nüüd seob üks teooria Maa kunstliku intellekti evolutsiooni väljavalituga meie vaatlustes kajastuva võõraste ühiskondade näilise püüdmatuseni. Fermi paradoks püüab lahendada kattuvust oodatava võõra elu arvukuse ja meie vaatlustes kajastuva vaikimise vahel. Selles valdkonnas uurija Michael Garrett väidab, et areng suunas kõikehõlmava Kunstliku Superintelligentsuse poole võiks toimida “suure filtri” funktsioonina.
“Suur filter” esindab olulist kokkutõmbamispunkti: kriitiline arenguetapp, mis võiks takistada tsivilisatsiooni edasiliikumist avastatavale tähelepanule kosmoses. Sellise filtri otsustavuse või murdepunkti olemus võib pöörduda looduslike katastroofide, enese poolt põhjustatud õnnetuste või Garrett’i sõnul Kunstliku Superintelligentsuse küpsuseni.
Asjatundjad väidavad, et kontrollimata AI võiks soodustada mitte ainult töökohtade asendamist, vaid ka areneda eksistentsiaalseks ohuks. ASI tasemel jõudnud tsivilisatsioon võiks enesehävitada või muutuda avastamatuks vaid mõne sajandi jooksul. Sellele vastukaaluks kutsub Garrett üles tarka juhtimist AI üle ning soovitab kosmoseuuringute trajektoori, et vältida võimalikku väljasuremist.
Need mured põimuvad eelnevate hoiatustega tuntud Stephen Hawking’ult AI ületamisel inimintellekti, ning selline skeptitsism kajastub rahvusvahelistes tegevustes, kus maailma juhid, sealhulgas USA president Joe Biden ja Jaapani peaminister Fumio Kishida, alustasid hiljuti AI uuringute koostööd, osutades selle kiiresti areneva valdkonna suurtele riskidele.
Kunstlik Intellekt ja tsivilisatsioonide saatus
Kunstliku Intellekti tööstus
Kunstliku Intellekti (AI) valdkond on viimase kümnendi jooksul näinud plahvatuslikku kasvu, muutudes mitmemiljardiliseks tööstusharuks, mis hõlmab mitmesuguseid rakendusi igapäevasele tarbijatehnoloogiale kuni keerukate tööstussüsteemideni. Turu prognoosid AI jaoks on endiselt uskumatult optimistlikud, hinnangud globaalsele AI turule küündivad triljonitesse lõpuks 2020. aastatel. See kasv on hoogustunud nii avaliku kui ka erasektori suurenenud investeeringutest. Tehnoloogia pöördub lihtsatest masinõppe algoritmide rakendustest keerukamate süsteemideni, mis suudavad sügavat õppimist ja iseseisvaid otsuseid teha.
Turu prognoosid ja trendid
Kui AI tehnoloogia muutub keerukamaks, laienevad selle turu rakendused. Tervishoiu-, autotööstuse-, finants- ja tootmise valdkonnad võtavad järjest enam kasutusele AI-d, et parandada efektiivsust, kohandada kasutajakogemusi ning analüüsida tohutuid andmemahte teadmiste saamiseks. Lisaks oodatakse AI järjest kasvavat rakendamist robootikas, autonoomsetes sõidukites ja Interneti-asjade seadmetes olulise tööstuskasvu tõukejõuna. Lisaks suure andmete, pilvandmetöötluse ja nõudlusele nutikama, tõhusama tehnoloogia järele, tundub AI sektori tõus kustumatuna.
Probleemid ja väljakutsed AI tööstuses
Hoolimata sellest, et AI tööstus on kasumlik ja potentsiaalne, seisab selle ees mitu väljakutset. Nende seas on eetilised küsimused andmekaitse ja AI võimaliku kuritarvitamise kohta jälgimises ja muudes kontrollivormides. Lisaks tõstatab kunstliku superintelligentsuse (ASI) mõiste eksistentsiaalseid küsimusi inimkonna rolli ja ellujäämise kohta juhul, kui ASI ületaks inimvõimed. Need probleemid on pannud aluse aruteludele ja liikumistele rahvusvaheliste poliitikate ja eeskirjade kehtestamiseks AI tehnoloogiate vastutustundliku arengu ja kasutamise juhtimiseks.
AI ohutuse ja eetiliste standardite osas võib konsulteerida organisatsioonidega nagu Tuleviku Elu Instituut või Partnerlus AI, kuhu kuuluvad tööstusharu liidrid, kes tegelevad AI sotsiaalse mõju küsimustega.
Seos Fermi paradoksi ja ‘Suure filtri’ vahel
AI arengu kontseptsioon, mis tõstab eksistentsiaalseid küsimusi, ei ole piiratud ainult Maaga. Nagu Michael Garrett väidab, võiks tõusmine Kunstliku Superintelligentsuseni esindada universaalset ‘Suurt Filtrit’ Fermi paradoksi kontekstis. See on ahvatlev ettepanek, mis põimib tsivilisatsioonide saatuse tehnoloogilise verstapostiga, mis võiks neid teoreetiliselt muuta avastamatuks või tuua nende hukkumise. Kui see oleks levinud tee arenenud liikide seas, võiks see aidata seletada paradoksi, miks sellises tohutus universumis pole me veel suutnud avastada märke võõra intelligentsuse kohta.
See vaatenurk julgustab mitte ainult inimkonna lähenemisviisi ümberhindamist AI arengule, vaid toetab ka kosmose uurimist ja uurimist. Idee saada interstellaarseks liigiks võiks esindada strateegilist sammu, et kaitsta tsivilisatsiooni ülemäärast sõltuvust AI-st oma koduplaneedil, suurendades sellega ellujäämismäära potentsiaalsete AI-põhiste katastroofide vastu.
Kokkuvõtteks, AI areng, hoolimata tohutust kasvust ja kasust meie tsivilisatsioonile, suunab meid kaalukasse ristmikku. Kui juhime seda tehnoloogilist tõusu ettevaatlikult, tasakaalustades uuendusi järelevalvega, võib see olla võti meie eluea pikendamiseks – nii Maal kui ka sellest kaugemal.
The source of the article is from the blog xn--campiahoy-p6a.es