Kunstlik Üldintellekt (KÜI) on teema, mis on pälvinud märkimisväärset tähelepanu mitmetelt tehnoloogiahiidudelt, nagu OpenAI, Amazon, Google, Meta ja Microsoft. KÜI viitab masinatele, kes omavad inimtasemel intelligentsust ja on võimelised autonoomselt sooritama mitmesuguseid ülesandeid. Hoolimata sellest, et KÜI on populaarne, jäävad selle määratlus ja saavutamine siiski hämaraks.
### Mis on KÜI?
KÜI tähistab Kunstlikku Üldintellekti, mis esindab masinaid, kes omavad inimtasemel intelligentsust ja on võimelised autonoomselt sooritama laia valikut ülesandeid.
### KÜI erinevus generatiivse AI-st
Generatiivne AI keskendub uue sisu loomisele, samal ajal kui KÜI haarab inimtasemel intelligentsusega masinate laiemat kontseptsiooni.
### Kuidas teadlased määratlevad KÜI?
KÜIl puudub täpne määratlus, kuid seda peetakse üldiselt AI süsteemideks, mis täidavad kognitiivseid ülesandeid vähemalt sama hästi kui inimesed.
### Milline on KÜI-uuringute lõppeesmärk?
Eesmärk on luua masinaid, kes suudavad autonoomselt sooritada erinevaid ülesandeid, sealhulgas mõtlemine, planeerimine ja õppimine.
### Kuidas mõõdetakse KÜI edasiminekut?
Täpse määratluse puudumine takistab KÜI edusammude mõõtmist. Teadlased töötavad klassifikatsioonisüsteemi välja, mis on sarnane isesõitvate autode progressi jälgimisega.
Allikad:
– [source1.com]
– [source2.com]
Kunstlik Üldintellekt (KÜI) on maailmas suur huvi tekitanud teema. KÜI tähistab masinaid, mis omavad inimese tasemel intelligentsust ja on võimelised autonoomselt sooritama laia valikut ülesandeid. Kuigi selle mõistmine on keeruline, on KÜI määratlemine ja saavutamine seni jäänud hämaraks.
KÜI erineb generatiivsest AI-st, mis keskendub uue sisu loomisele, nagu dokumendid, pildid ja helid. KÜI hõlmab laiemat kontseptsiooni masinatest, kellel on inimese tasemel intelligentsus ja kes on tugevad mitmetes kognitiivsetes ülesannetes. Tuntud AI teadlane Geoffrey Hinton pakub, et KÜI süsteemid peaksid täitma kognitiivseid ülesandeid vähemalt samal tasemel kui inimesed.
KÜI algne eesmärk oli äratada ellu 20. sajandi keskpaiga arvutiteadlaste ambitsioonid, kes kujutasid ette intelligentseid masinaid enne kui AI-uuringud võtsid teise suuna. Kuigi praegused AI rakendused on spetsialiseeritumad, domineerivad tehnoloogiad nagu näotuvastus ja hääl assistendid valdkonda, püüavad mõned teadlased ikkagi arendada tõelist mõtlevat masinat pigem kui pelgalt tööriistu.
Edusammude mõõtmine KÜIs on keeruline täpse määratluse puudumise tõttu. Geoffrey Hinton pakub, et varasemad süsteemid nagu GPT-4 ja Google’i Gemini oleksid teatud punktides võinud olla arvatud KÜIs, kuna nad suutsid pakkuda põhjalikke vastuseid. Siiski, kuna AI võimed arenevad, hindavad teadlased pidevalt KÜI standardeid ümber.
Tee KÜI saavutamiseks viib kaugemale praegustest vestlusrobotitest, mis kasutavad arenenud autoregressiivseid tehnikaid. Tõeline KÜI nõuab masinatelt silmapaistvust ülesannetes nagu mõtlemine, planeerimine ja õppimine kogemustest. KÜI edusammude hindamiseks uurivad teadlased meetodeid, nagu klassifikatsioonisüsteemi väljatöötamine, sarnaselt sellele, kuidas autotootjad jälgivad isejuhtivate sõidukite arengut.
Kokkuvõttes jääb KÜI keeruliseks ja arenevaks teemaks tehisintellekti valdkonnas. Lõppeesmärk on arendada masinaid, mis omavad inimese-taolist intelligentsust ja suudavad autonoomselt sooritada laia valikut ülesandeid. Siiski muudab täpse määratluse puudumine ja pidevate AI võimete arengu arvessevõtmine KÜI edusammude mõõtmise keeruliseks väljakutseks teadlastele.
Allikad:
– [source1.com]
– [source2.com]
[Manustruktsioon esitatakse siin ajaveebi aadressil, et saaksite täieliku pildi videost](https://www.youtube.com/embed/SEkGLj0bwAU)
The source of the article is from the blog exofeed.nl