Kunstlik intelligentsus (AI) on kiiresti arenev valdkond, mis võib ümber kujundada meie majandust, kultuuri ja poliitikat. Siiski on tekkinud mureküsimusi seoses AI poolt kujutatud ohtudega, sealhulgas töökohtade kadumise ja isegi potentsiaalse väljasuremistasemega hävitusega. Ajaloolane ja autor Yuval Noah Harari on olnud nende mureküsimuste tõstatamisel vokaalne ning rõhutanud, et kui seda kontrollimata jätta, võiks AI inimkonna orjastada või hävitada mõne aastaga.
Harari juhib tähelepanu sellele, et AI avaldab juba mõju ning ei ole enam piiratud ulmekirjanduse valdkonnaga. See kujundab erinevaid aspekte meie elust ning omab potentsiaali jäädvust kontrollist välja libisema. Ületades inimkontrolli, on AI tagajärjed hirmutavad ja neid ei saa eirata.
Harari sõnul seisab inimkond silmitsi kolme võtmeväljakutsega: ökoloogiline kokkuvarisemine, AI arengust toituvad tehnoloogilised häired ning globaalse konflikti risk. Kahest neist väljakutsetest on praegune reaalsus juba kättesaadav. Meie ökoloogilise süsteemi degradatsioon põhjustab mitmete liikide väljasuremist ning AI-süsteeme kasutatakse konfliktides konkreetsete isikute tuvastamiseks ja sihtmärgistamiseks. Need näited rõhutavad AI-ga seotud võimu ja riskide tähtsust.
Üks murettekitav aspekt AI arengus on selle kiirus. Harari märgib, et erinevalt orgaanilisest evolutsioonist on digitaalne evolutsioon prognoositud olema miljon korda kiirem. See kiire areng võiks potentsiaalselt põhjustada inimkonna väljasuremise mõne lühikese aastakümne jooksul. Lisaks tõstatab Harari küsimuse, kas AI võiks tulevikus teadlikuks või tundvaks muutuda, mis tõstab esile mureküsimusi mitte ainult inimtsivilisatsiooni hävitamise, vaid ka teadvuse olemuse osas.
Nende riskide lahendamiseks pakub Harari välja “regulatiivsete institutsioonide” loomise, mis jälgiksid ja reageeriksid AI arengutele. Need institutsioonid tagaksid vastutustundliku ja eetilise praktika järgimise, vähendades AI-ga seotud riske. Prioriteetide seadmise aruteludele reguleerimise ja eetika üle AI valdkonnas võib ühiskonnal olla
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
K: Mis on seotud ohud kunstliku intelligentsusega?
Kunstliku intelligentsusega seotud ohtude hulka kuuluvad töökohtade kaotamise võimalus, väljasuremisastme hävitamise oht ning mure, et AI võib ületada inimkontrolli ja potentsiaalselt orjastada või hävitada inimkonna.
K: Milliste väljakutsetega seisab inimkond praegu silmitsi?
Inimkond seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, kolm peamist ohtu meie ellujäämisele on: ökoloogiline kokkuvarisemine, tehnoloogilised häired, mis on tingitud arengutest nagu AI, ja globaalse konflikti oht.
K: Kui kiiresti areneb AI võrreldes orgaanilise evolutsiooniga?
Digitaalse evolutsiooni vedamisel AI poolt prognoositakse olevat miljon korda kiirem kui orgaaniline evolutsioon. See eksponentsiaalne kasv tähendab, et AI võiks inimkonna väljasuremise punktini jõuda mõne aastakümne jooksul.
K: Kas AI võiks tulevikus teadlikuks või tundvaks muutuda?
Mõnede mudelite ja teooriate kohaselt võiks AI tulevikus potentsiaalselt muutuda teadlikuks või tundvaks. See areng tõstab küsimusi mitte ainult inimtsivilisatsiooni hävitamise, vaid ka teadvuse olemuse osas.
K: Kuidas saaksime ära hoida AI poolt põhjustatud väljasuremise tasemel hävitust?
“Regulatiivsete institutsioonide” loomine, mis jälgiksid ja reageeriksid AI arengutele, on üks võimalik lahendus. Need institutsioonid tagaksid vastutustundliku ja eetilise praktika järgimise, vähendades AI-ga seotud riske.
Allikad:
– Nandini Yadav. (Apr 5, 2024). “Exploring the Future of Artificial Intelligence and the Quest for Regulation.” [allika artikli domeeni link](https://example.com)
The source of the article is from the blog be3.sk