Kunstlik intelligentsus (AI) on viimastel aastatel saanud märkimisväärse tähelepanu, toetatuna tehnoloogia arengutest ja suurtest investeeringutest riskikapitalistidelt. Ent AI määratlus võib olla udune ning teadlikult hägune turunduslikust vaatepunktist. Alex Hanna, Distributed AI Research Institute’i teadusdirektor, selgitab, et termin on kaetud lootusrikka mõtlemise ja liialdatud ülepaisutamisega.
Tõe selgitamiseks AI taga viidi läbi uuring, milles osales 16 eksperti, kes hindasid erinevate igapäevatehnoloogiate AI võimeid. Vaatleme lähemalt mõningaid neist tehnoloogiatest ja ekspertide hinnanguid:
1. Vestlusrobotid nagu ChatGPT: Ekspertidele jäi silma, et ChatGPT, viiruslik vestlusrobot, genereerib koherentseid vastuseid, kuid jääb vastustes täpsuses lahjaks.
2. Autokorrektuur mobiiltelefonides: Enamus eksperte peab mobiiltelefonide autokorrektuuri AI vormiks. Viimased autokorrektuuri versioonid mitte ainult ei ennusta sõnu võtmete kohtade põhjal, vaid võtavad arvesse ka kontekstuaalset teavet, sarnaselt vestlusrobotite tehnoloogiaga.
3. Puute-kaardi maksetehingud: Puute-kaardi maksetehingud ei kuulu AI kategooriasse. Need kaardid kasutavad raadiolaineid makseinfo edastamiseks ja ei sisalda AI tehnoloogiat.
4. Google Translate: Enamik küsitletud eksperte usub, et Google Translate on AI näide. Kaasaegsed tõlketeenused ulatuvad kaugemale lihtsatest sõnaotsingutest, kuna nad kasutavad ulatuslikke mitmekeelseid andmeid, et luua seoseid sõnade ja nende konteksti vahel.
5. Isikupärased reklaamid: Paljud eksperdid nõustuvad, et isikupärased reklaamid võivad olla AI-l põhinevad. AI eristub selle poolest, et õpib käitumist andmetest, mitte ei ole otseselt programmeeritud.
6. Arvutivastased videomängudes: Enamus eksperdid ei kategoriseeri videomängude vastaseid AI-na. Kuigi malemootorid on teinud olulisi edusamme AI võimekuses, võites inimvastaseid, pole üldiste videomängude vastased veel sama tasemele jõudnud.
7. GPS suunad: Ekspertide arvamused GPS suundade klassifitseerimisel AI-na jagunevad. Pöördelt-pöördele navigeerimine kasutab eelnevalt määratletud reegleid teekatuse andmebaasi läbimiseks, mistõttu on selle AI klassifitseerimine jätkuv vaidlus.
8. Näotuvastustarkvara, nagu Apple Face ID: Enamus eksperte on nõus, et näotuvastustarkvara, nagu Apple Face ID, kuulub AI valdkonda. See tehnoloogia kaardistab näoomaduste keeruka geomeetria, kuigi on esitatud mureküsimusi täpsuse osas, eriti tumedama nahatooniga inimeste puhul, on neid tõstatanud privaatsuseksperdid.
Need näited näitavad, et AI on kompleksne ja mitmekülgne kontseptsioon. See hõlmab tehnoloogiaid, mis õpivad andmetest, teevad prognoose ning matkivad inimlikku käitumist. Kuigi mõned tehnoloogiad sobivad selgelt AI määratlusele, võivad teised jooni hägustada. Kuna AI jätkab arenemist ja tungimist meie igapäevaellu, on oluline kriitiliselt hinnata selle tegelikke võimeid ja potentsiaalset mõju.
Sagedased küsimused (FAQ):
1. Mis on kunstlik intelligentsus (AI)?
Kunstlik intelligentsus viitab arvutisüsteemide arendamisele, mis suudavad teha ülesandeid, mis tavaliselt nõuavad inimlikku intelligentsust. Nende ülesannete hulka võivad kuuluda kõnes tuvastamine, otsuste tegemine, keele tõlkimine ja probleemide lahendamine.
2. Kuidas erineb AI traditsioonilisest programmeerimisest?
Erinevalt traditsioonilisest programmeerimisest, kus inimprogrammeerijad annavad selged juhised, õpivad AI süsteemid andmetest ja kohandavad oma käitumist vastavalt sellele. See võimaldab AI-l teha prognoose ja parandada jõudlust ajas, tihti ilma selgelt programmeeritud reegliteta.
3. Milliseid rakendusi AI-l on?
AI-d kasutatakse mitmesugustes rakendustes, sealhulgas virtuaalsetes assistentides, automatiseeritud klienditeeninduses, soovitussüsteemides, autonoomsetes sõidukites ja meditsiinilistes diagnoosides.
4. Kas kõiki artiklis mainitud tehnoloogiaid peetakse AI-ks?
Ei, mitte kõiki artiklis mainitud tehnoloogiaid ei peeta AI-ks. Tehnoloogia kategoriseerimine AI-ks sõltub teguritest nagu võime õppida andmetest, teha prognoose ja näidata intelligentset käitumist.
Allikad:
– Washington Posti analüüs avalikele ettevõtetele: [www.washingtonpost.com](www.washingtonpost.com)
– ChatGPT: [www.chatbot.com](www.chatbot.com)
– Google Translate: [www.translate.google.com](www.translate.google.com)
– Apple Face ID: [www.apple.com](www.apple.com)
The source of the article is from the blog japan-pc.jp