AI ehk tehisintellektipõhine tehnoloogia on saanud oluliseks tööriistaks mitmesugustes tööstusharudes, ning õigusvaldkond ei ole erand. Viimastel aegadel on aga tõstatanud murekohti petturlike juhtumite paljusus, kus tehisintellekt loodud valeviited juhtumitele on esile tõstetud.
Ühes üllatuslikus pöörises leidsid end nende ebakohaste valeviidete skandaali keerises Michael Cohen, endine president Donald Trumpi endine abimees, ja tema advokaat.
Cohen, kes oli varem tunnistanud end süüdi mitmes kuriteos, sealhulgas maksudest kõrvalehoidmises, esitas need petturlikud viited oma advokaadile, püüdes saavutada enneaegset vabanemist järelevalvealusest vabadusest. Siiski lükkas USA ringkonnaprokurör Jesse Furman Coheni taotluse tagasi, kuulutades selle neljandaks ebaõnnestunud katseks. Kuigi kohtunik tunnistas sündmuse “häbiväärset ja kindlasti hooletut” loomust, keeldus ta Cohenile või tema advokaadile sanktsioonide määramisest.
Kohtuniku otsusel eeldati, et Cohen uskus siiralt, et viidatud juhtumeid on olemas. Oleks olnud ebaloogiline, et Cohen teadis, et tema advokaadile esitatud viited on võltsitud, arvestades võimalikke tagajärgi. Kohtunik rõhutas Schwartzile võimalust probleem ise selgitada või valitsusel ja kohtuasutustel tuvastada probleem, mis oleks võinud Cohenit tõsiselt mõjutada. Siiski rõhutas Furman Coheni ja tema advokaadi hoolimatut käitumist.
Coheni AI kasutamine juhtumiviidete võltsimiseks pole eraldiseisev juhtum. Sarnases juhtumis eelmisel aastal karistati kahte advokaati AI-põhise juturoboti ChatGPT kasutamise eest võltsitud juhtumev viidete loomiseks. Cohen seevastu tunnistas, et kasutas Google’i Gemini, varem tuntud nimega Bard. Need juhtumid rõhutavad vajadust õigusühiskonna jaoks käsitleda ja reguleerida õiget AI-tehnoloogia kasutamist kohtumenetlustes.
AI-ga loodud valeviidete mõju pole piiratud ainult Coheni kriminaalasjaga. Ülemkohtu president John Roberts rõhutas hiljutises aastaaruandes AI olulisust, julgustades kohtusüsteemi hindama selle sobivat rolli seaduslikus süsteemis. Tõendid võimaliku tõendi manipuleerimise kohta AI kaudu loodud sisu kaudu tõstatavad sügavaid küsimusi kohtumenetluste usaldusväärsuse ja usaldusväärsuse kohta.
Kuigi Coheni viimane taotlus tema järelejärelevalve vähendamiseks oli tingitud tema ütlustest Trumpi tsiviilpettuse kohtuasjas, leidis kohtunik Furman, et tema tunnistus oli vastuoluline ja usaldusväärne. Ristküsitluse käigus tunnistas Cohen, et on vandetõendi andnud ja valesid eelnevates menetlustes esitanud. See avastus alandab tõsiselt tema nõude ennetähtaegse vabanemise kohta.
Kohtunik Furman vaatas Coheni püsivaid jõupingutusi vastutusest lahtikeeramiseks tema kuritegude eest tõendina tema vajaduse kohta konkreetseks tõrkeks. Kohtunik nimetas Coheni käitumist “perverseks” ning rõhutas vastutuse ja karistuse tähtsust neile, kes on seadust rikkunud.
AI-ga loodud valeviidete juhtum toimib hoiatava loona. See tõstab esile potentsiaalsed ohud, mis on seotud tehnoloogia väärkasutamisega kohtusüsteemis. Õigusühiskonna jaoks on hädavajalik kehtestada suunised ja turvameetmed tõendite manipuleerimise ja võltsimise vältimiseks. Läbipaistvus ja eetilised tavad peaksid olema keskmes AI integreerimisel kohtumenetlustesse.
Sagedased küsimused (FAQ)
The source of the article is from the blog j6simracing.com.br