Euroopa Parlamendi hiljutine kinnitamine Teisese tehisintellekti seaduse märgib olulist verstaposti Euroopa Liidule (EL). See läbimurdeline õigusakt mitte ainult ei seosta ELi juhtivat rolli tehisintellekti reguleerimisel, vaid rõhutab ka väljakutseid, millega ta seisab silmitsi selles valdkonnas kiirete edusammudega sammu pidamisel.
Enne seaduse jõustumist täielikult 2026. aasta keskpaigaks, läbib see lõplikud õiguslikud kontrollid ja saab ametliku heakskiidu Euroopa Liidu liikmesriikide juhtidelt Euroopa Nõukogult. Sarnaselt ELi andmekaitsemäärustega jääb täidesaatmine peamiselt liikmesriikide jurisdiktsiooni alla. Siiski on Brüssel reserveerinud üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide, nagu ChatGPT, järelevalve enda kanda.
Tehisintellekti seaduse peamine eesmärk on leida tasakaal tehisintellekti kasutamise eeliste ja võimalike riskide vahel. EL on võtnud riske põhineva lähenemisviisi, keelates selgesõnaliselt teatud tööriistad nende tõsiste ohtude tõttu EL kodanike õigustele. Nende tööriistade hulka kuuluvad tooted, mis manipuleerivad inimkäitumist ja kasutavad haavatavusi. Selle tulemusena kuuluvad massijälgimis- ja profiilsüsteemid sellesse kategooriasse, kuigi on olemas mõned erandid õiguskaitse eesmärkidel.
Lisaks otsetele keeldudele käsitleb seadus ka kõrge riskiga süsteeme, mis omavad võimet põhjustada olulist kahju nende ülesannete ja rakendusvaldkondade olemuse tõttu, nagu kriitiline infrastruktuur ja avalikud teenused. Nendel süsteemidel peab olema jälgimine ja inimjärelevalve, et tagada vastutus.
Eriti märkimisväärsetena on generatiivsed tehisintellektisüsteemid, nagu ChatGPT, mis on allutatud erinevale läbipaistvuse ja autoriõiguse reeglitele. Nende süsteemide võimsamad iteratsioonid seisavad silmitsi täiendavate piirangutega. Nende sätete lisamine näitab ELi tunnustust tehisintellektisüsteemide ainulaadsetele väljakutsetele, mis suudavad toota keerukat ja originaalsisu.
Tee tehisintellekti reguleerimiseni pole olnud ilma takistusteta. Üha võimsamate generatiivsete tehisintellektitööriistade üha laialdasem kasutamine on olnud oluline tegur, mis on kaasa aidanud Teisese tehisintellekti seaduse väljatöötamisele viieaastase ajaskaalaga. Hoolimata selle põhjalikust lähenemisviisist, on see seadusandlus vaid algus. Tehnoloogia jätkuvalt arenedes peab EL vastavalt kohandama ja täiustama oma regulatsioone vastavalt.
Siiski on ELi algatus Teisese tehisintellekti seaduse koostamiseks ning elluviimiseks globaalne mõõdupuu teistele riikidele, sealhulgas Ameerika Ühendriikidele ja Hiinale. Kui need riigid tegelevad tehisintellekti keerukustega, võivad nad ELi reguleerivat raamistikku kasutada väärtusliku viitena.
Sagedased küsimused (KKK)
Mis on Teisene tehisintellekti seadus?
Teisene tehisintellekti seadus on Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud regulatiivne raamistik, mis reguleerib tehisintellekti kasutamist Euroopa Liidus. Selle eesmärk on ära kasutada tehisintellekti eelised, samal ajal käsitledes sellega kaasnevaid võimalikke riske.
Millal jõustub Teisene tehisintellekti seadus?
Seaduse täielik jõustumine on oodata 2026. aasta keskpaigaks, peale lõplikke õiguslikke kontrolle ja heakskiitu Euroopa Liidu liikmesriikide juhtidelt Euroopa Nõukogus.
Kes täidab Teisest tehisintellekti seadust?
Seaduse täitmise eest vastutab peamiselt liikmesriikide jurisdiktsioon. Siiski on Brüsselil üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide järelevalve kohustus.
Millised on seadusega keelatud tööriistad?
Seadus keelab teatud tööriistad, mis kujutavad endast ohte EL kodanike õigustele. See hõlmab süsteeme, mis manipuleerivad inimkäitumist ja kasutavad haavatavusi, hõlmates massijälgimist ja profiilsüsteeme. Mõned erandid kehtivad õiguskaitse eesmärkidel.
Mis on kõrge riskiga süsteemid?
Kõrge riskiga süsteemid on tehisintellektisüsteemid, mis on kasutusel kriitilises infrastruktuuris ja avalikes teenustes ning mis võivad põhjustada olulist kahju. Nende üle toimub jälgimine ja inimjärelevalve, et tagada vastutus.
Mis regulatsioonid kehtivad generatiivsete tehisintellektisüsteemide puhul?
Generatiivsed tehisintellektisüsteemid, nagu ChatGPT, on allutatud eraldi reeglitele läbipaistvuse ja autoriõiguse osas. Nende süsteemide võimsamad versioonid seisavad silmitsi täiendavate piirangutega.
Mõisted:
– Teisene tehisintellekti seadus: Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud regulatiivne raamistik, mis reguleerib tehisintellekti kasutamist Euroopa Liidus.
– EL: Euroopa Liit, 27 liikmesriigist koosnev poliitiline ja majanduslik liit Euroopas.
– Liikmesriigid: Euroopa Liidu üksikud riigid.
– Brüssel: Belgia pealinn, kus asuvad Euroopa Komisjon ning Euroopa Liidu Nõukogu peakorter.
– ChatGPT: Üldotstarbeline tehisintellektisüsteem, mis on mõeldud vestlusotstarbeks.
The source of the article is from the blog maestropasta.cz