Eesti on viimaks olulise verstaposti oma jõupingutustes reguleerida hoogsalt kasvavat tehisintellekti valdkonda. Euroopa Parlamendi liikmed on toetanud ajutist kokkulepet tehisintellekti reeglite osas, mis tähistab maailma esimest seadusandlust selles valdkonnas. Uued määrused hõlmavad mitmeid sektoreid, sh pangandust, internetiühendusega seadmeid, nutikodusid ja autosid.
Eesti tehisintellekti seaduse eesmärk on lahendada mureküsimusi seoses eelarvamuste, privaatsuse ja teiste potentsiaalsete riskidega, mis kaasnevad tehisintellektiga. See sisaldab mitmeid olulisi sätteid nende küsimuste lahendamiseks. Näiteks keelab seadus tehisintellekti kasutamise emotsioonide tuvastamiseks töökohtades ja koolides. Samuti kehtestab see piirangud tehisintellekti kasutamisele teatud kontekstides, nagu töötaotluste sorteerimine.
Tehisintellekti seaduse oluline aspekt on selle keskendumine genereerivatele tehisintellekti tööriistadele, eriti ChatGPT populaarsuse tõttu. Need tööriistad on äratanud tähelepanu ja tekitanud muret nende potentsiaalsete rakenduste ja tagajärgede pärast. Uued õigusaktid kehtestavad esmakordsed piirangud nendele genereerivatele tehisintellekti mudelitele.
Kuigi saavutati märkimisväärne verstapost, on Eesti tehisintellekti määrused saanud kriitikat ja muresid erinevatelt huvigruppidelt. Mõned hääled väidavad, et seadusandlus läheb liiga kaugele, võimalikult mõjutades EL-is tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet. Teisalt väidavad digitaalsed järelevalveasutused, et määrused ei lähe piisavalt kaugele, jättes teatud tehisintellekti valitsemise valdkonnad ebapiisavalt käsitlemata.
Kodanikuühiskonna rühmitused, nagu Corporate Europe Observatory, on välja toonud mureküsimusi, mis puudutavad suurettevõtete ja Euroopa ettevõtete mõju lõppteksti kujundamisel. Nad väidavad, et see ühepoolne mõju on tulemuseks mõningate erandite lubamist “üldotstarbelise tehisintellekti” jaoks, mis viitab tehisintellekti süsteemidele, mis suudavad teha laiemat ülesannete valikut ja seetõttu kaasavad suuremat riski.
Lisaks kodanikuühiskonna rühmituste tõstatatud muredele on ka Mistral AI ja Microsofti vaheline partnerlus tekitanud muret seadusandjate seas. Kuigi mõned peavad koostööd strateegiliselt kasulikuks Prantsuse idufirmale, kritiseerivad teised seda võttena, mis õõnestab EL-i seadusandja kavatsusi.
Ekspertide poolt välja toodud veel üks oluline väljakutse on EL-i ambitsioon saavutada tehnoloogiline suveräänsus ja juhtroll tehisintellektis. Piiratud digitaaltehnoloogia tööstuse ja võrdlemisi madalate investeeringutega võrreldes riikidega nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina seisab EL silmitsi märkimisväärsete takistustega oma eesmärkide saavutamisel.
Hoolimata kriitikast tunnustasid Euroopa seadusandjad, et ees on ikka veel oluline töö, et lahendada tõstatatud mured ja lihvida tehisintellekti regulatsioone. EL-i tee kõikehõlmava tehisintellekti valitsemiseni võib sillutada tee sarnastele algatustele mujal maailmas.
**Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)**
Q: Mida püüab reguleerida EL-i tehisintellekti seadus?
A: Tehisintellekti seadus püüab reguleerida tehisintellekti valdkonda hõlmates erinevaid sektoreid nagu pangandus, internetiühendusega seadmed, nutikodud ja autod.
Q: Milliseid piiranguid teeb tehisintellekti seadus tehnoloogiale?
A: Tehisintellekti seadus keelab tehisintellekti kasutamise emotsioonide tuvastamiseks töökohtades ja koolides. Samuti toob see esimesed piirangud genereerivatele tehisintellekti tööriistadele.
Q: Miks mõned huvigrupid kritiseerivad tehisintellekti määrusi?
A: Mõned huvigrupid väidavad, et tehisintellekti seadus läheb liiga kaugele ja võib kahjustada ettevõtete konkurentsivõimet. Digitaalsed järelevalveasutused usuvad samuti, et määrused ei käsitle kõiki muresid piisavalt.
Q: Milliseid muresid kodanikuühiskonna rühmitused avaldavad EL-i tehisintellekti seaduse kohta?
A: Kodanikuühiskonna rühmitused, nagu Corporate Europe Observatory, tõstatavad muresid suurtehnoloogiaettevõtete ja Euroopa ettevõtete mõju pärast tehisintellekti määruste kujundamisel. Nad usuvad, et mõned erandid “üldotstarbelisele tehisintellektile” kujutavad endast riske.
Q: Milliste väljakutsetega seisab EL silmitsi tehisintellekti suveräänsuse ja juhtrolli saavutamisel?
A: EL seisab silmitsi väljakutsetega, kuna sellel on piiratud digitaaltehnoloogia tööstus ja madalamad investeeringud võrreldes riikidega nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina.
Allikad:
– [Carnegie Europe](https://carnegieeurope.eu/2022/02/11/europe-s-new-artificial-intelligence-blues-pub-88179)
**Mõisted**
– Tehisintellekt (AI): Tehnoloogia, mis võimaldab masinatel teha ülesandeid, mis tavaliselt nõuavad inimintellekti, nagu probleemide lahendamine, otsuste tegemine ja loomuliku keele töötlemine.
– Eelarvamus: Tehisintellekti kontekstis viitab eelarvamus ebaõiglasele või ebaõiglasele eelarvamusele andmetes, algoritmides või otsustusprotsessides, mis võivad viia diskrimineerivate tulemusteni.
– Generatiivne tehisintellekt: Tehisintellekti mudelid ja tööriistad, mis suudavad luua uut sisu, nagu teksti, pilte või videoid, põhinedes olemasolevate andmete mustritel ja näidetel.
**Seotud Lingid**
– [Carnegie Europe](https://carnegieeurope.eu/)
The source of the article is from the blog foodnext.nl