Kasvavate kohtuasjade taustal seoses tehisintellekti (AI) kasutusega eitab Microsoft jõuliselt väiteid oma AI kasutamise kohta, nimetades neid kas “kohtupäeva hüperbooliks” või “kohtupäeva futuroloogiaks”. Tehnoloogiahiiglane seisab nüüd vastamisi kohtuasjaga New York Timesilt (NYT), mis väidab, et Microsoft ja OpenAI on ebaseaduslikult kopeerinud nende väärtuslikke teoseid ning 13 hageja eraldi grupi hagi esitamisega, kes väidavad privaatsuse ja omandiõiguste rikkumisi. Microsofti avaldatud vastulause nendele juhtumitele vaidlustab hagejate poolt pakutud kohtupäeva stsenaariumid ning pakub asjale uut vaatenurka.
NYT esitatud kohtuasjas väidab ajaleht, et nad üritasid jõuda kompromissini Microsofti ja OpenAIga nende panuse osas OpenAI suurte keelemudelite koolitamisel. Siiski eskaleerus konflikt õiguslikuks võitluseks, kui NYT otsis hüvitist kohtute kaudu. Ajaleht väidab, et nende sisu mängis olulist rolli mudelite koolitamisel, sealhulgas OpenAI GPT mudelitel. Microsoft aga võrdleb NYT autoriõiguse nõuet meelelahutustööstuse vastuseisuga VCR-i tõusule, rõhutades tehnoloogilise innovatsiooni ja tarbijate valiku olulisust.
Microsofti vastulause keskendub peamiselt NYT poolt esitatud väidetele seoses potentsiaalse kahjuga, mida suurte keelemudelite, eriti GPT-põhiste toodete avalik kasutamine võib tekitada. NYT väidab, et see kujutab endast olulist ohtu sõltumatule ajakirjandusele ja ühiskonnale tervikuna. Microsoft vaidlustab need väited, väites, et NYT kasutas ebarealistlikke vihjeid teksti genereerimiseks, mis vastaks nende artiklitele – praktika, mis ei kajasta seda, kuidas tehnoloogiat kasutaksid tavalised inimesed. Microsoft väidab, et väidete üle paisutatud iseloom alandab NYT argumentide usaldusväärsust.
Kontseptsioon “mõistlik inimene” muutub selles väites oluliseks. Microsoft väidab, et suurte keelemudelite poolt tekitatud kahju peaks olema hindamisel lähtepunktiks see, mida mõistlik inimene tehnoloogiaga teeks. Sellest tulenevalt tõusevad olulised küsimused privaatsuse ootuste kohta digitaalses, alati veebipõhises ajastus. Kui juhtum areneb, võidakse õigusliku pretsedendi abil määrata “mõistliku inimese” määratlus ja privaatsuse piirid AI arendamise kontekstis.
Klassiaktsiooni kohtuasjas väidavad 13 hagejat, et OpenAI ja Microsoft on rikkunud privaatsust, kogudes nende digitaalseid jälgi, mis on viinud nende isikuandmete ja võimaliku kutsest mahajäämiseni kuritarvitamiseni. Microsoft vaidlustab need väited, öeldes, et hagejad ei ole esitanud ühtegi faktipõhist tõendit oma väidete toetamiseks. Microsoft rõhutab, et üksikisikud pole kogenud neile tekitatud konkreetset kahju, rõhutades, et väited ei saa põhineda ainult hüpoteetilistel kogemustel.
OpenAI on liitunud Microsoftiga, et kinnitada nende süütust ning on esitanud oma vastulause. Privaatsuse hagi hagejad on vastanud, süüdistades OpenAI-d suurtes kogustes isikuandmete salaja kogumises internetist, teavitamata sellest avalikkust. Nad väidavad, et see tegevus on võimaldanud rikkuse kontsentreerumise ettevõtete gigantidesse, töökohtade kadumise ning riskid sektoritele nagu kunst, muusika ja ajakirjandus.
Need AI-ga seotud kohtuasjad, kuigi neid arutatakse ulatuslikult õiguskeeles, avaldavad laialdast mõju ühiskonnale. Nende tulemused seab tähtsad pretsedendid, mis kujundavad AI ja interneti arengut. Kuigi mõned võivad pidada neid kohtuasju tavalisteks võitlusteks suurte tehnikafirmade vastu, mõjutavad nende tagajärjed paratamatult AI käiku ja võivad potentsiaalselt mõjutada kogu inimkonda.
### Küsimused ja Vastused
1. Milles seisnevad kohtuasjad Microsofti ja OpenAI vastu?
Kohtuasjades süüdistatakse Microsoftit ja OpenAI-d selles, et nad on tehisintellekti kasutamise, eriti suurte keelemudelite suhtes eksinud. New York Times (NYT) väidab, et kostjad on ebaseaduslikult kopeerinud nende väärtuslikku sisu, samas kui klassiaktsiooni hagi väidab privaatsuse ja omandiõiguste rikkumisi.
2. Kuidas Microsoft vastab kohtuasjadele?
Microsoft lükkab hagejate poolt esitatud kohtupäeva stsenaariumid tagasi, nimetades neid liialdusteks ja faktilise tõendita. Ettevõte väidab, et NYT autoriõiguse nõue on sarnane vastupanule tehnoloogilisele innovatsioonile ning rõhutab vajadust hinnata tehisintellektist põhjustatud kahju vastavalt sellele, mida mõistlik inimene tehnoloogiaga teeks.
3. Milline on “mõistliku inimese” kontseptsiooni tähendus nendes kohtuasjades?
“Mõistliku inimese” kontseptsioon mängib olulist rolli kahju hüvitamise nõuete mõõtmisel, mille on tekitanud tehisintellekt. Microsoft väidab, et kahju tuleks hinnata vastavalt sellele, kuidas mõistlik inimene tehnoloogiaga käituks, tuues esile olulised küsimused privaatsuse ootuste kohta digitaalses ajastus.
4. Kuidas võivad need kohtuasjad mõjutada tehisintellekti arengut ja ühiskonda?
Nende kohtuasjade tulemused seab tähtsaid õiguslikke pretsedente, mis võivad kujundada tuleviku tehisintellekti ja interneti arengut. Need võivad uuesti määratleda privaatsuse standardeid, mõjutada tehnoloogia kasutamise piire ja avaldada mõju erinevatele tööstusharudele, sealhulgas ajakirjandusele, kunstile ja muusikale. Need kohtuasjad võivad mõjutada ühiskonda laiemalt.
### Terminid:
– AI (Artificial Intelligence) – masinate simuleerimine inimintellekti jaoks ülesannete lahendamiseks, õppimiseks ja otsuste langetamiseks.
– Kohtupäeva hüperbool – potentsiaalsete negatiivsete tagajärgede liialdatud ja alarmistlik kirjeldus.
– Kohtupäeva futuroloogia – katastroofsete sündmuste või negatiivsete tagajärgade uurimine või ennustamine tulevikus.
The source of the article is from the blog hashtagsroom.com