Euroopa Parlament on hiljuti andnud oma heakskiidu tehisintellekti seadusele, tuues sisse reeglistiku AI kasutamise reguleerimiseks. Need määrused on suunatud kodanike õiguste kaitsmisele, samal ajal soodustades innovatsiooni ja tagades põhimõtetele vastavuse.
Seadus, mis kiideti heaks 2023. aasta detsembris, sai toetuseks 523 häält, vastu oli 46 ja erapooletuks jäi 49 Euroopa Parlamendi liiget. See hõlmab mitmeid olulisi meetmeid vastutustundliku tehisintellekti kasutamise tagamiseks. Näiteks seab seadus piirangud üldotstarbelisele AI-le, kehtestab piirangud biomeetriliste tuvastussüsteemide kasutamisele ning keelab AI kasutamise manipuleerivate või ärakasutavate eesmärkide saavutamiseks.
Uute määruste üks oluline sätetest käsitleb teatud AI rakenduste keelustamist, mis ohustavad kodanike õigusi. Selle hulka kuulub volitamata näopiltide kogumine internetist või videokaameratest, et luua näotuvastuse andmebaase. Sellised tavad, mis võivad ohustada individuaalset privaatsust, keelatakse rangelt seaduse alusel.
Iirimaa lõunaosa Euroopa Parlamendi liikme Deirdre Clune sõnul määratleb seadus spetsiifilised kõrge riskitaseme kategooriad, kus täitmise tagamiseks tuleb täita täiendavaid nõudeid. Need kõrge riskiga valdkonnad hõlmavad erinevaid valdkondi, nagu haridus, koolitus, tööhõive ja tervishoid. Näiteks kuulub tervishoius tehisintellekti kasutamine, kus see võib aidata otsuste langetamisel ravi osas, kõrge riski kategooriasse potentsiaalsete ohtude tõttu patsiendi ohutusele.
Clune rõhutas, et ettevõtted, kes kasutavad tehisintellektisüsteeme kõrge riskiga valdkondades, peavad jagama andmeid, mille alusel nende algoritmid töötavad. Lisaks peavad nad suhtlema regulaatoritega ja järgima reguleerivate asutuste kehtestatud käitumisreegleid. Seadus loob ka keskse tehisintellekti büroo, mis teeb koostööd liikmesriikidega, pakkudes nõustamist, abi ja tuge arendajatele ja rakendajatele.
Keeld laieneb mitmele praktikale, mis on tekitanud muret tehisintellekti eetilise kasutamise pärast. Näiteks näopiltide kogumine internetist, sotsiaalne skooring ja inimeste ärakasutamine alateadvuslike tehnikate kaudu keelatakse kõik uue seaduse alusel selgesõnaliselt. Siiski tehakse mõned erandid õiguskaitseorganitele, kes võivad kasutada biomeetrilist tuvastamist konkreetsetes olukordades, näiteks lapse röövimise või terrorismi korral, tingimusel et on saadud kohtulik luba ja kehtivad ajalised piirangud.
Oluline on märkida, et regulatsioon on endiselt lõpliku õigusteadusliku kontrolli all ja vajab ametlikku heakskiitu Euroopa Nõukogult. Pärast nende sammude lõpuleviimist jõustub seadus 20 päeva pärast avaldamist ja hakkab kehtima täielikult 24 kuu jooksul sellest kuupäevast.
Nende määruste heakskiitmine tähistab olulist verstaposti tehisintellekti valitsemises Euroopas. Potentsiaalsete ohtude käsitlemisega ja vastutustundliku tehisintellektitehnoloogia kasutamise tagamisega soovib Euroopa Parlament soodustada innovatsiooni, samal ajal järgides kodanike turvalisuse, privaatsuse ja põhiõiguste põhimõtteid.
Sagedased küsimused
The source of the article is from the blog windowsvistamagazine.es