Tehisintellekti (AI) tõus toob endaga nii lubadusi kui ka ohte. Kuigi AI-l on potentsiaal muuta mitmesuguseid eluvaldkondi, kujutab see endast ka tõsiseid ohte meie ühiskonnale. Hiljutised juhtumid AI-ga genereeritud desinformatsioonist ja manipulatsioonist on rõhutanud selle tehnoloogia potentsiaalseid ohtusid.
AI võime luua võltsitud pilte, videoid ja helisid on avaldanud sügavat mõju meie sotsiaalsele arutelule, poliitikale ja isiklikule privaatsusele. Poliitikud nagu Nikki Haley on langenud deepfake-tehnoloogia ohvriks, kus manipuleeritud pildid ja valed väited on kavandatud nende maine kahjustamiseks. Veebihäirimine ja ärakasutamine on muutunud laialdaseks, jättes inimesed haavatavaks ja võimetuks vahet tegema, mis on tõeline ja mis mitte.
Isegi noored õpilased pole immuunsed AI negatiivsetele mõjudele. Beverly Hillsis, Californias, kasutasid keskkooliõpilased AI-d, et luua deepfake pornograafilisi pilte oma klassikaaslastest, rõhutades vajadust suurema teadlikkuse ja regulatsiooni järele selle tehnoloogia ümber.
Ka valimised on saanud AI mõju tõttu rikutud. New Hampshire’is President Joe Bideni hääle jäljendamisega AI-ga genereeritud robokõned tekitasid muret valijate mahasurumise pärast. Samal ajal on poliitikud üle maailma kiirustanud hukka mõistma kompromiteerivad tõendid, nimetades neid AI poolt genereeritud võltsinguteks, edasi lõhkudes tõe kontseptsiooni.
Valeinfo kliimamuutuse ja äärmuslike ilmastikunähtuste kohta on leidnud viljakat pinnast sotsiaalmeedias. Valeväited suunatud energia relvade poolt põhjustatud metsatulekahjudest ja manipuleeritud fotod loodusõnnetuste ajal on keerutanud pingutusi kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks ja kogukondade kaitsmiseks.
AI-ga genereeritud desinformatsioon tekitab märkimisväärseid väljakutseid ja nõuab kiiret tähelepanu. AI võime luua sisu, mis näib autentne, on enneolematu ja omab ulatuslikke tagajärgi meie demokraatiale ja ühiskonnale. Kui AI jätkab arenemist, peame arendama tugevaid regulatsioone, investeerima meediakirjaoskusesse ning toetama usaldusväärseid uudisteallikaid selle kasvava ohu vastu võitlemiseks.
Kuigi AI lubadus on tohutu, ei saa me ignoreerida selle pimedat külge. Tulevik, millega me silmitsi seisame, on selline, kus reaalsuse eristamine pettusest muutub üha raskemaks. Ühiskonnana peame üheskoos tagama, et AI hüved ei tuleks meie kollektiivse heaolu arvelt.
Sagedased küsimused:
1. Millised on tehisintellekti (AI) potentsiaalsed riskid?
AI-l on potentsiaal luua võltsitud pilte, videosid ja helisid, põhjustades desinformatsiooni, manipuleerimist ja ohte isiklikule privaatsusele. See seab väljakutseid sotsiaalsele arutelule, poliitikale ja veebihäirimisele.
2. Kuidas on deepfake-tehnoloogiat kasutatud inimeste kahjustamiseks?
Poliitikud nagu Nikki Haley on sihitud manipuleeritud piltide ja valede väidetega, et hävitada nende mainet. Beverly Hillsi keskkooliõpilased kasutasid AI-d, et luua deepfake pornograafilisi pilte oma klassikaaslastest.
3. Kuidas on AI mõjutanud valimisi?
AI-ga genereeritud robokõned, mis jäljendavad President Joe Bideni häält, tekitasid muret valijate mahasurumise pärast. Poliitikud on tõendeid võltsinguteks nimetades tagasi lükanud, edasi õõnestades tõe kontseptsiooni.
4. Milline mõju on AI-l kliimamuutusele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele?
Valeinfo kliimamuutuse kohta ja manipuleeritud fotod loodusõnnetuste ajal levivad sotsiaalmeedias, muutes keeruliseks kiireloomuliste küsimuste lahendamise ja kogukondade kaitsmise.
5. Millised sammud on vajalikud AI-ga genereeritud desinformatsiooni väljakutsete lahendamiseks?
Tugevad regulatsioonid, investeeringud meediakirjaoskusesse ning toetus usaldusväärsetele uudisteallikatele on vajalikud kasvava AI-ga genereeritud desinformatsiooni ohu vastu võitlemiseks.
Olulised terminid ja släng:
– Tehisintellekt (AI): Tehnoloogia, mis võimaldab masinatel jäljendada intelligentset inimese käitumist.
– Deepfake: AI-ga genereeritud meedia, sageli pildid või videod, mis on manipuleeritud, et näida ehtsad, kuid tegelikult on võltsitud.
– Desinformatsioon: Vale või eksitav informatsioon, sageli teadlikult levitatud inimeste petmiseks või manipuleerimiseks.
– Robokõned: Automaatsed telefonikõned, mida tehakse kasutades AI-tehnoloogiat.
– Meediakirjaoskus: Võime ligi pääseda, analüüsida, hinnata ja kriitiliselt suhelda meediasisuga.
The source of the article is from the blog guambia.com.uy