Tööjõus oskuste taju ja väärtustamine on ajaloo jooksul läbinud mitmeid muutusi. Praegu seisame järjekordse olulise nihke lävel, kuna tehisintellekt (T.I.) jätkab arengut. Kuigi minevikus on tehnilised ja andmepõhised oskused olnud suure tähtsusega, hakkab selguma, et nii öeldud “pehmed” oskused, eriti need, mis on seotud inimese vahelise suhtlusega, on automatiseerimisele vastupidavad.
See tõsiasja sunnib meid uuesti läbi mõtlema oma lähenemist tööjõu koolitamisel, eelkõige seoses programmeerimise ja andmeanalüüsiga, mis on viimastel aastatel olnud väga nõutud oskused. Tehisintellekti tekkimine sunnib meid inimeseks olemise tähenduse ümber mõtestama. Meie võime efektiivselt suhelda, empaatiat näidata ja kriitiliselt mõelda on olnud oluline inimkonna koostöö, innovatsiooni ja kohanemisvõime saavutamisel tuhandeid aastaid. Üllatavalt on need oskused sageli meie majanduses tähelepanuta jäetud ja hariduses ning koolituses alahinnatud. On aeg sellele muutusele.
Tänases teadmistepõhises majanduses prioriteerivad paljud õpilased tehniliste oskuste omandamist nende tajutava konkurentsivõime tõttu tööturul. See fookus on õigustatud, kuna tehnoloogiavaldkonna karjäärid on osutunud tulevikukindlateks ja kõrgelt tasustatuks. Selle tulemusena on arvutiteaduste ja infotehnoloogia erialaõpinguid järsult suurenenud, samas kui humanitaarteaduste erialadel on olnud langus. Lisaks on programmeerimislaagrid ja veebipõhised tehnilised programmid populaarsed võimalused inimestele, kes soovivad ära kasutada tulutoovaid töövõimalusi.
Ent generatiivse tehisintellekti, mis suudab tegeleda ülesannetega nagu kirjutamine, programmeerimine ja tõlkimine, võimule tõus sunnib hindama konkreetsete tehniliste oskuste väärtust ümber. LinkedIn’i uurijad on tuvastanud üle 500 oskuse, mis võivad mõjutada generatiivset tehisintellekti ning hinnangu kohaselt saab umbes 96% tarkvaraarendaja praegustest oskustest potentsiaalselt tulevikus jäljendada tehisintellekt. Sarnaselt seisavad suurema kokkupuute ees ka õigusteaduslikud kaastöötajad ja finantsametnikud.
Arvestades tehisintellekti laialdast mõju, võime kindlalt eeldada, et kõiki tööstusharusid mõjutatakse mingil määral. Seetõttu on oluline saavutada tehnilise ekspertiisi ja inimeste oskuste vahel tasakaal, et edukalt toime tulla automatiseerimise ajastul. Efektiivse suhtlemise, empaatia ja kriitilise mõtlemise arendamine on jätkuvalt esmatähtis. Hindes ja prioriteetides inimesekesksetele oskustele pöördudes saame luua töö tulevikku, mis toetab ja kasutab ära tehisintellekti potentsiaali, mitte ei vähenda seda.
KKK
K: Mis on peamine muutus tööjõus?
V: Peamine muutus tööjõus on suureneva tähtsusega “pehmete” oskuste, eriti nende oskuste, mis on seotud inimese vahelise suhtlemisega, tõus automatiseerimise ja tehisintellekti (T.I.) ajal.
K: Miks on vaja tööjõu koolitamist uuesti läbi mõelda?
V: Tehisintellekti tekkimine asetab traditsioonilise oskuste mõistmise kahtluse alla ning on vajalik tööjõu koolitamist uuesti läbimõelda, eriti valdkondades nagu programmeerimine ja andmeanalüüs, et kohaneda tööjõu muutuvate vajadustega.
K: Miks on üliõpilased seni eelistanud tehnilisi oskusi?
V: Tehnilised oskused on tööturul konkurentsivõimelised, tulevikukindlad ja kõrgelt tasustatud, mistõttu õpilastel on olnud soov eelkõige neid omandada.
K: Millist mõju avaldab generatiivne tehisintellekt konkreetsetele tehnilistele oskustele?
V: Generatiivne tehisintellekt eeldatakse jäljendavat mitmeid tehnilisi oskusi, nagu kirjutamine, programmeerimine ja tõlkimine. LinkedIni uurijate hinnangul saab umbes 96 protsenti tarkvaraarendaja praegustest oskustest potentsiaalselt tehisintellektiga jäljendada.
K: Millised ametid puutuvad kokku tehisintellektiga?
V: Õigusteaduslikud kaastöötajad ja finantsametnikud seisavad samuti silmitsi suurema kokkupuute võimalusega tehisintellektiga.
Definitsioonid
1. Tehisintellekt (T.I.): Arvutisüsteemide arendamine, mis suudavad teostada ülesandeid, mis tavaliselt nõuaksid inimese intelligentsust, nagu visuaalne taju, kõnele tundmine, probleemide lahendamine ja otsustamine.
2. Pehmed oskused: Inimese vahelise suhtlemisega seotud mitte-tehnilised oskused, nagu suhtlemine, empaatia, kriitiline mõtlemine ja koostöö.
3. Programmeerimine: Instruktsioonide kirjutamine arvutitele ülesannete täitmiseks või programmide täitmiseks.
4. Andmeanalüüs: Andmete kontrollimise, puhastamise, transformeerimise ja modelleerimise protsess, et avastada kasulikku teavet, teha järeldusi ja toetada otsustusprotsesse.
Seotud lingid
– Kas “pehmed” oskused on nüüd karjääri tulevikukindlustamisel võtmetähtsusega?
– Kuidas pehmed oskused muutuvad tehnoloogiatöölevärbamisel suureks varaks
– Miks on “pehmed” oskused olulised
The source of the article is from the blog trebujena.net