Töökoha otsijad on teadlikud kunstliku intelligentsuse (AI) kasvavast mõjust tööjõule ning võtavad proaktiivseid meetmeid oma tööotsingute strateegiate kohandamiseks, selgub hiljutisest raportist. Tööotsijate trendide jaanuar 2024. aasta raporti, mille koostas juhtiv IT-sertifitseerimis- ja koolitusorganisatsioon CompTIA, tulemused näitavad, et 27% vastanutest, kokku umbes 44 miljonit inimest, on aktiivselt jälginud uusi töövõimalusi või kaalunud karjäärimuutust viimase kolme kuu jooksul. See arv hõlmab nii hetkel töötavaid inimesi kui ka tööd otsivaid inimesi.
Raport näitab edasi, et kahe kolmandiku aktiivsete tööotsijate teadmised AI ümber toimuvatest aruteludest ja selle potentsiaalsetest mõjudest tööturule on olemas. Üllatuslikult kasutavad erinevates vanuserühmades olevad inimesed AI-võimalustega tööotsinguid toetavaid vahendeid või kavatsevad neid kasutada, kusjuures kõrgeima kasutuselevõtu määraga on millenniumi põlvkond ja madalaima kasutuselevõtu määraga on bebop-põlvkond.
Kuigi digitaalsed oskused on olulised erinevates tööstusharudes ja ametites, tuvastab 34% tööotsijatest tugeva arusaamise AI põhimõtetest tänapäeva tööjõus olulise pädevusena. Lisaks tunnistab ülekaalukas enamik tööotsijaid, täpsemalt 90%, digioskuste üldist tähtsust.
Vastavalt CompTIA tehnoloogia talendiprogrammide vanemasepresidendi Hannah Johnsoni sõnadele on töötajate enamus, kes tunnistavad pideva õppimise ja digitaalse valdamise, sealhulgas AI ja teiste valdkondade vajalikkust, julgustav. Johnson rõhutab täiendõppe investeerimise väärtust, kuna see varustab inimesi parema oskustaseme omandamiseks oma praegustes valdkondades või uute võimaluste uurimiseks tehnoloogiasektoris või muudes sektorites.
Lisaks AI mõjule rõhutab raport tööotsijatele kõige olulisemat väljakutset, mis seisneb tööotsingutele kuluvast ajakulust, mida mainib 47% vastanutest märkimisväärse takistusena. Kuigi kokkupuuted takistustega, näitab raport, et pea pooled vastanutest (49%) jäävad siiski kindlaks, et oma praegusest olukorrast maksimumi võtta, samas kui 28% plaanib oma jõupingutusi tugevdada ja saavutada sisemisi edutamisvõimalusi oma praegustes organisatsioonides.
Kuna töökoha otsijad kohanevad pidevalt muutuva tööturuga, muutuvad digitaalsete oskuste ja AI põhimõtete nüansirikas arusaamine üha olulisemaks edukate töövõimaluste hankimisel.
Korduma kippuvad küsimused:
1. Milline protsent tööotsijatest on aktiivselt jälginud uusi töövõimalusi või kaalunud karjäärimuutust viimase kolme kuu jooksul?
– Raporti järgi on 27% vastanutest, kokku umbes 44 miljonit inimest, aktiivselt jälginud uusi töövõimalusi või kaalunud karjäärimuutust.
2. Kas tööotsijad on teadlikud aruteludest AI ümber ja sellest, kuidas see mõjutab tööturgu?
– Jah, raport paljastab, et kahe kolmandiku aktiivsete tööotsijate teadmised AI ümber toimuvatest aruteludest ja selle potentsiaalsetest mõjudest tööturule on olemas.
3. Milline vanuserühm kasutab kõige enam AI-võimalustega tööotsinguteks mõeldud vahendeid?
– Raporti kohaselt kasutab millenniumi põlvkond kõige enam AI-võimalustega tööotsinguteks mõeldud vahendeid.
4. Milline protsent tööotsijatest tuvastab tugeva arusaamise AI põhimõtetest tänapäeva tööjõus olulise pädevusena?
– Raport väidab, et 34% tööotsijatest tuvastab tugeva arusaamise AI põhimõtetest tänapäeva tööjõus olulise pädevusena.
5. Kui palju tööotsijaid tunnistab digioskuste üldist tähtsust?
– Raporti kohaselt tunnistab ülekaalukas enamik tööotsijaid, täpsemalt 90%, digioskuste üldist tähtsust.
6. Milline on raporti kohaselt tööotsijate peamine väljakutse?
– Raporti kohaselt on peamine tööotsijatele väljakutse tööotsinguks vajalik ajakulu. 47% vastanutest märkisid seda märkimisväärse takistusena.
7. Kui palju tööotsijaid jääb kindlaks oma praegusest olukorrast maksimumi võtma?
– Raport näitab, et peaaegu pooled vastanutest (49%) jäävad kindlaks oma praegusest olukorrast maksimumi võtma.
8. Kui palju tööotsijaid plaanib tugevdada oma jõupingutusi, et saavutada sisemisi edutamisvõimalusi oma praegustes organisatsioonides?
– Raporti kohaselt plaanib 28% tööotsijatest tugevdada oma jõupingutusi, et saavutada sisemisi edutamisvõimalusi oma praegustes organisatsioonides.
Määratlused:
– Kunstlik Intelligentsus (AI): Inimintelligentsuse protsesside simuleerimine masinate, eriti arvutisüsteemide abil, et teostada õppimis-, probleemide lahendamise- ja otsustamisülesandeid.
– Digioskused: Pädevus ja oskusteave digitaaltehnoloogiate ja -vahendite, sealhulgas arvutite, tarkvara ja interneti kasutamisel.
– Oskuste täienduskoolitus: Lisaoskuste või -teadmiste omandamise protsess, et parandada oma pädevust ja võimeid konkreetses valdkonnas või tööstusharus.
Soovitatavad lingid seotud teemadel:
– CompTIA (Peamine CompTIA domeen, kes viis läbi raporti)
– CompTIA koolitus (Peamine CompTIA koolitusprogrammide domeen)
The source of the article is from the blog toumai.es