Euroopa Komisjoni ettepanek direktiiviks, mis on suunatud koduvägivalla ja naistevastase vägivalla vastu võitlemisele, on leidnud toetust Euroopa Nõukogult ja Parlamendilt. Kuigi ettepanek hõlmab erinevaid vägivalla vorme, on üks oluline aspekt kübervägivalla kriminaliseerimine. See hõlmab intiimsete piltide mittekonfidentsiaalset jagamist, tehisintellektiga loodud deepfake’i, kübersuhtlust, veebikiusamist, naistevastast vihakõnet ja soovimatut eksplicitsete piltide saatmist.
Nende tegude kriminaliseerimisega püüab direktiiv ära hoida kättemaksupornot ja pakkuda õiguskaitset ohvritele. Euroopa Komisjon rõhutab selle küsimuse lahendamise kiireloomulisust võrguvägivalla eksponentsiaalse kasvu ja tõsiste tagajärgede tõttu. Direktiiv soovitab ka liikmesriikidel võtta kasutusele meetmed, mis võimaldavad kasutajatel kübervägivalda kergesti tuvastada, otsida abi ja ennetada selliseid juhtumeid.
Kuigi Politico spekuleerib, et Taylor Swifti alastipilte kujutavate pornograafiliste deepfake’i piltide hiljutine levik on pannud ELi ametnikud kiiresti tegutsema, püüab ettepanek kaitsta kõiki kübervägivallast mõjutatud isikuid. Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová rõhutas potentsiaalset kahju, mida tekitavad mitte ainult kuulsustele, vaid ka iga naisele, kes võib vajada oma süütuse kaitsmist lavastatud piltide vastu.
Oluline on märkida, et need ettepanekud on osa eelnõust, mis vajab endiselt Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate heakskiitu. ELi nõukogu on öelnud, et lõplik õigusakt ootab vastuvõtmist nii nõukogus kui ka Euroopa Parlamendis. Kui see vastu võetakse, on liikmesriikidel aega kuni 2027. aastani uue korra jõustamiseks.
Kübervägivalla kriminaliseerimine märgib olulist sammu võitluses võrgu kuritarvitamise vastu ja ohvrite kaitsmisel, pakkudes õiguslikku raamistikku kurjategijate karistamiseks. Kavandatud direktiivi abil saavad Euroopa Liidu liikmesriigid paremini toetada ohvreid ja ennetada kübervägivalda kõikides selle vormides. Tuvastades selle küsimuse kiireloomulisust, võtab EL proaktiivse lähenemisviisi oma jurisdiktsiooni kuuluvate isikute heaolu ja väärikuse kaitseks.
Sagedasti esitatavad küsimused Euroopa Liidu kübervägivalla direktiivi kohta
K: Mis on Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk võidelda koduvägivalla ja naistevastase vägivallaga?
V: Ettepaneku eesmärk on käsitleda erinevaid vägivalla vorme ja pakkuda õiguskaitset ohvritele. Üks oluline aspekt ettepanekus on kübervägivalla kriminaliseerimine, näiteks kättemaksuporno, kübersuhtlus, veebikiusamine ja intiimsete piltide jagamine ilma nõusolekuta.
K: Mis on kübervägivalla käsitlemise kiireloomulisus ELis?
V: Euroopa Komisjon rõhutab kübervägivalla kiireloomulist vajadust selle eksponentsiaalse kasvu ja tõsiste tagajärgede tõttu ohvritele. Direktiiv püüab selliseid tegusid ära hoida ja võimaldada kasutajatel kübervägivalda kergesti tuvastada, otsida abi ja ennetada juhtumeid.
K: Mida täpsemalt tähendab kübervägivalla kriminaliseerimine?
V: Kübervägivalla kriminaliseerimine tähendab, et selliseid tegusid toime panevad isikud, nagu intiimsete piltide mittekonfidentsiaalne jagamine, tehisintellektiga loodud deepfake, kübersuhtlus, veebikiusamine, naistevastane vihakõne ja soovimatute eksplicitsete piltide saatmine, võivad seista silmitsi õiguslike tagajärgedega.
K: Miks mainitakse Taylor Swifti alastipilte kujutavate deepfake’i piltide levikut?
V: Kuigi nende piltide levik võis olla tegevuse ajendiks, püüab ettepanek kaitsta kõiki kübervägivallast mõjutatud isikuid. Selle eesmärk on rõhutada potentsiaalset kahju, mida need pildid võivad tekitada kuulsustele ja igale naisele, kes võib vajada oma süütuse kaitsmist lavastatud piltide vastu.
K: Kas need ettepanekud on juba jõustunud?
V: Ei, need ettepanekud kuuluvad eelnõusse, mis vajab endiselt Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate heakskiitu. Lõplik õigusakt ootab vastuvõtmist nii nõukogus kui ka Euroopa Parlamendis. Kui see heaks kiidetakse, on liikmesriikidel aega kuni 2027. aastani uute eeskirjade jõustamiseks.
K: Mis on kübervägivalla kriminaliseerimise olulisus?
V: Kübervägivalla kriminaliseerimine märgib olulist sammu võitluses võrgu kuritarvitamise vastu ja ohvrite kaitsmisel. See pakub õiguslikku raamistikku kurjategijate karistamiseks ja võimaldab Euroopa Liidu liikmesriikidel paremini toetada ohvreid ja ennetada kübervägivalla kõiki vorme.
Seotud lingid:
Euroopa Liidu Komisjon kübervägivalda kohta
Euroopa Parlament kübervägivalda kohta
The source of the article is from the blog newyorkpostgazette.com