Kunstliku intelligentsuse (KI) edasarendamine on revolutsiooniline meie suhtluse viisile tehnoloogiaga. Alates lihtsatest ülesannetest nagu valguse sisselülitamine kuni keerukate häälkäskudeni on KI muutunud meie igapäevaelu oluliseks osaks. Ent nende näiliselt vaevatute suhtlemiste taga peitub ulatuslik ressursside, tööjõu ja algoritmilise töötluse võrk.
2018. aastal kirjutasid Kate Crawford ja Vladan Joler ressursside mastaabist, mida KI süsteemide toimimiseks isegi kõige lihtsamate ülesannete täitmiseks vaja läheb. KI tegevustega seotud energiakulu ja tööjõu ulatus ületab oluliselt seda, mida inimene samade ülesannete täitmiseks vajaks. Vaatame paar aastat 2021 ja näeme, kui eksponentsiaalne on olnud selle tööstuse kasv.
Viimased analüüsid on näidanud, et suurte KI mudelite treenimiseks kasutatav arvutusvõime on viimase kuue aasta jooksul oluliselt suurenenud. Tegelikult on see suurenenud 300 000 korda kiiremini kui Moore’i seadus, mis kirjeldab, kuidas arvutusvõimsus kahekordistub iga kahe aasta tagant. Selline tohutu arvutusvõimsuse kasv on oluline suurtes andmekogustes töötlemise ja “õppimise” jaoks.
Kuna KI muutub üha edasijõudnumaks, suureneb nende süsteemide energiatarve samuti. KI elektrienergia tarbimise täpseid näitajaid on raske kindlaks määrata, kuid aruanded viitavad sellele, et KI moodustas 2021. aastal 10–15% Google’i kogutarbimisest. See moodustab umbes 2,3 teravatt-tundi aastas, mis võrdub Atlantaga võrreldava linna elektritarbimisega.
KI kasvav energiajanu on ilmne tulevikuprognoosides. Juhtiv KI serverite kiibitootja Nvidia ennustatakse saadavat aastas 2027. aastaks 1,5 miljonit KI serveriühikut. Kui need serverid töötaksid täisvõimsusel, tarbiksid need vähemalt 85,4 teravatt-tundi elektrit aastas, ületades paljude väikeste riikide energia tarbimist.
Vajadus energia tehnoloogia läbimurrete järele muutub üha pakilisemaks. OpenAI tegevjuht Sam Altman väidab, et KI energia nõudmiste rahuldamiseks on vaja tuumasünteesi tehnoloogiat või märkimisväärselt odavamat päikeseenergiat ulatuslikus mastaabis. Altman ise on investeerinud tuumasünteesi alustavasse ettevõttesse Helion Energy, mille eesmärk on selles valdkonnas läbimurre tuua.
Senikaua jääb KI kõrge elektrienergia tarbimine piiravaks teguriks. KI kasutamise maksumus nii energia kui rahalises mõttes piirab laialdast juurdepääsu keerukatele KI mudelitele. Kuna KI mudelite arvutuskulud suurenevad, muutub selgeks, miks tehnoloogiagigandid nagu Google on ettevaatlikud nende mudelite avalikkusele kättesaadavaks tegemisel.
Kunstliku intelligentsuse tulevikul on uskumatu potentsiaal, kuid nende süsteemidega seotud energiavajaduste ja kulude lahendamine on nende jätkusuutliku arengu jaoks oluline. Püüdes energiatehnoloogias läbimurdeid saavutada, peame tagama, et KI kasv ei läheks meie keskkonna ja ressursside arvelt.
KKK:
1. Milline on kunstliku intelligentsuse (KI) mõju tehnoloogiale?
– KI on pööranud pea peale viisi, kuidas me tehnoloogiaga suhtleme, võimaldades meil teha lihtsaid ülesandeid nagu valguse sisselülitamine ja keerukaid häälkäsklusi.
2. Kui palju ressursse ja tööjõudu on KI süsteemide ülesannete täitmiseks vaja?
– Kate Crawford ja Vladan Joler märkisid, et KI süsteemid vajavad isegi lihtsate ülesannete täitmiseks ulatuslikke ressursse ja tööjõudu.
3. Kui kiiresti on suurete KI mudelite treenimiseks kasutatav arvutusvõimsus kasvanud?
– Hiljutised analüüsid näitavad, et suurte KI mudelite treenimiseks kasutatav arvutusvõimsus on suurenenud 300 000 korda kiiremini kui Moore’i seadus, mis kirjeldab arvutusvõimsuse tendentsi kahekordistuda iga kahe aasta tagant.
4. Kui suur on KI süsteemide elektrienergia tarbimine?
– Täpsetele näitajatele on raske järeldusi teha, kuid aruanded viitavad sellele, et KI moodustas 2021. aastal 10–15% Google’i kogu elektrienergia tarbimisest, mis on võrdne umbes 2,3 teravatt-tunni aastatarbimisega.
5. Milline on KI projekteeritud elektrienergia tarbimine?
– Nvidia ennustatakse 2027. aastaks saadavat aastas 1,5 miljonit KI serveriühikut, mis täisvõimsusel töötades tarbiksid vähemalt 85,4 teravatt-tundi elektrit aastas.
6. Millised energia tehnoloogia läbimurded on vajalikud KI energia nõudmiste rahuldamiseks?
– OpenAI tegevjuht Sam Altman väidab, et selleks on vaja tuumasünteesi tehnoloogiat või märkimisväärselt odavamat päikeseenergiat ulatuslikus mastaabis. Altman on investeerinud tuumasünteesi alustavasse ettevõttesse Helion Energy, mille eesmärk on selline läbimurre saavutada.
7. Kuidas mõjutab KI kõrge elektrienergia tarbimine selle kättesaadavust?
– KI mudelite kõrge elektrienergia tarbimine suurendab arvutuskulusid, mis piirab laialdast juurdepääsu keerukatele KI mudelitele. Tehnoloogiahiiglased nagu Google on ettevaatlikud nende mudelite avalikkusele kättesaadavaks tegemisel.
Määratlused:
– Kunstlik Intelligentsus (KI): Masinate simuleerimine inimese intelligentsusprotsessidega, hõlmates tavapäraseid ülesandeid nagu kõnesalvestus, probleemide lahendamine ja õppimine.
– Arvutusvõimsus: Arvutisüsteemi arvutusvõimekus, mida mõõdetakse tavaliselt selle järgi, kui palju arvutusi see saab sekundis teha.
– Moore’i seadus: Vaatlus, et transistorite arv mikrokiibil kahekordistub ligikaudu iga kahe aasta tagant, mis toob kaasa arvutusvõimsuse eksponentsiaalse kasvu.
– Teravatt-tund: Üks triljon (10^12) vatt-tundi elektrienergiat.
Seotud lingid:
– OpenAI: OpenAI ametlik veebisait, organisatsioon, mis on pühendunud kunstliku üldintelligentsuse edendamisele.
– Nvidia: Nvidia ametlik veebisait, juhtiv graafikaprotsessoreid (GPU) ja KI riistvara tootja.
– Google: Google’i ametlik veebisait, rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte, mis on tuntud oma otsingumootori ja KI algatuste poolest.
The source of the article is from the blog foodnext.nl