AI deepfake’id on saanud linna jutuks ning tekkinud on suured mured seoses nende võimaliku mõjuga meie eludele. Kuigi hiljutine fookus on olnud Taylor Swifti deepfake’idel Kansas City Chiefsi fännidega seotud juhtumitel, on tegelikult probleem sügavam. Kunstliku intelligentsi programmide laialdane kasutamine võltsitud meedia loomiseks kujutab endast olulist ohtu meie privaatsusele ja infoturbele.
Varem nõudsid võltsitud piltide loomine spetsialiseeritud oskusi programmides nagu Adobe Photoshop. Kuid koos platvormide nagu ChatGPT tulekuga suudab tänapäeval igaüks ilma tehniliste teadmisteta lihtsalt luua deepfake’e. See kättesaadavus on kaasa toonud rohkem deepfake’ide loomist kuulsustest, mis omakorda levitab desinformatsiooni ja valeinfot.
Veelgi murettekitavam on võimalus kasutada AI deepfake’e isiku varguseks. Minevikus oli viise AI-generatsiooni piltide tuvastamiseks, kuid deepfake’i tehnoloogia edendamisega need meetodid enam ei toimi. See kujutab endast ohtu inimestele, eriti tööotsingute ja avaliku usalduse osas tõe suhtes.
AI deepfake’ide mõju ulatub kaugemale kuulsustest. Näiteks on paavst olnud kurikuulsate deepfake’ide objektiks, mis on sundinud Vatikani ümberlükkama kuulujutte tema välimusega seoses. Isegi endine USA president Donald Trump leiab end deepfake’i kontroverside keskmes. Sellise vale sisu tagajärjed võivad olla tõsised, viia ühiskondlike lõhede tekkeni ning usalduse kahanemiseni.
Tehakse jõupingutusi AI deepfake’ide vastu võitlemiseks, näiteks Missouri “Taylor Swifti seaduse” kehtestamine. Nende seaduste eesmärk on hõlmata isikute kujutiste volitamata avaldamisi, võimaldades võtta tsiviilkohtumenetlusi. Siiski on deepfake’ide vastu võitlemine jätkuv väljakutse, kuna tehnoloogia edusammud ületavad praeguste avastamismeetodite tõhusust.
Maailmas, kus AI deepfake’id muutuvad üha levinumaks, on individuaalsete meedialugemise oskuste täiustamine äärmiselt oluline. Õppides tuvastama usaldusväärseid allikaid ja faktikontrollima sisu enne selle uskumist ja jagamist, saame võidelda valeinformatsiooni leviku vastu.
AI deepfake’ide tõus on tekitanud ülemaailmse arutelu nende võimalike riskide üle. See ei puuduta ainult kuulsusi, vaid ka kaitsmist meie endi ja lähedaste eest nende vastu, kes võiksid kasutada meie kujutist AI-generatsiooni meedias. Jäädes informeerituks ja mõistes viimaseid suundumusi tehisintellektis, saame selles keerulises kontekstis navigeerida ja kaitsta oma privaatsust ja turvalisust.
KKK:
K: Mis on AI deepfake’id?
A: AI deepfake’id viitavad kunstliku intelligentsi poolt loodud meediale, nagu pildid või videod, mida on manipuleeritud näima ehtsana, kuid mis tegelikult on võltsitud.
K: Kuidas AI deepfake’id luuakse?
A: Varem nõudsid võltsitud piltide loomine spetsialiseeritud oskusi programmides nagu Adobe Photoshop. Kuid koos platvormide nagu ChatGPT tulekuga saab täna igaüks lihtsalt luua deepfake’e ilma tehniliste teadmisteta.
K: Mis on mured seoses AI deepfake’idega?
A: Mured AI deepfake’ide osas hõlmavad valeinformatsiooni ja desinformatsiooni levikut, potentsiaalset identiteedivargust, väljakutseid tööotsingutel ning usalduse kahanemist.
K: Kuidas mõjutavad AI deepfake’id ühiskonda?
A: AI deepfake’id võivad tekitada ühiskondlikke lõhesid ja usalduse kahanemist, kui levitatakse vale sisu. See võib avaldada tõsist mõju avalikkuse arvamusele ning kahjustada inimeste privaatsust ja turvalisust.
K: Mida tehakse AI deepfake’ide vastu võitlemiseks?
A: Tehakse jõupingutusi AI deepfake’ide vastu võitlemiseks läbi seadusandluse sisseviimise, nagu näiteks Missouri “Taylor Swifti seaduse”, mis võimaldab võtta tsiviilkohtumenetlusi isikute kujutiste volitamata avaldamiste vastu. Siiski on deepfake’ide vastu võitlemine jätkuv väljakutse.
K: Kuidas saavad inimesed end AI deepfake’ide vastu kaitsta?
A: On äärmiselt oluline täiustada oma meedialugemise oskusi, sealhulgas õppides tuvastama usaldusväärseid allikaid ja faktikontrollima sisu enne selle uskumist ja jagamist. See aitab võidelda valeinformatsiooni leviku vastu.
Määratlused:
– AI deepfake’id: Kunstliku intelligentsi poolt loodud meedia, mis on manipuleeritud näima ehtsana, kuid on tegelikult võltsitud.
– Deepfake-tehnoloogia: Tehnoloogia, mis võimaldab AI deepfake’ide loomist ning võimaldab igaühel lihtsalt luua võltsitud meediat ilma tehniliste oskusteta.
– Valeinformatsioon: Väär või ebatäpne informatsioon, mida kogemata levitatakse.
– Desinformatsioon: Väär või ebatäpne informatsioon, mida kavatsuslikult levitatakse petmiseks või eksitamiseks.
– Meedialugemise oskused: Võime kriitiliselt analüüsida ja hinnata meediasõnumeid nende täpsuse ja usaldusväärsuse kindlakstegemiseks.
Soovitatavad lingid:
– Vatikan
– Valge Maja
– Missouri ülikool
The source of the article is from the blog newyorkpostgazette.com