Kui astume aastasse 2024, on autoriõigus koos tehisintellekti (AI) ühilduvusega endiselt tuline teema. Hiljuti viis Ameerika Ühendriikide Autoriõiguse Amet läbi uuringu, et uurida tehisintellekti süsteemide poolt tõstatatud autoriõiguse seaduse ja poliitika küsimusi, saades sellele üle 10 000 kommentaari. Kuigi õigusalased akadeemikud nagu Pamela Samuelson, Christopher Jon Sprigman ja Matthew Sag pakkusid väärtuslikke teadmisi autoriõiguse ja tehisintellekti keerukast koosmõjust, võtsid ka tööstuse osalised nagu OpenAI ja suured kirjastajad nagu New York Times seisukoha.
Üks peamisi kirjastajate tõstatatud muresid hõlmab autoriõigusega kaitstud materjalide kasutamist tehisintellekti süsteemide koolitamiseks. Nad väidavad, et kaitstud sisu kasutamine volitamata koolitamiseks moodustab autoriõiguse rikkumise ning et ettevõtted nagu OpenAI peaksid kirjastajaid hüvitama nende materjalide kasutamise eest. Lisaks väljendavad kirjastajad muret selle üle, et tehisintellekti süsteemid genereerivad väljundeid, mis peegeldavad autoriõigustega kaitstud sisu, rikkudes seeläbi intellektuaalomandi õigusi.
Olles kirjastajate muredega mingil määral nõus, on OpenAI astunud samme koostööks uudistööstusega. Koostööpartnerluste kaudu organisatsioonidega nagu Associated Press ja Axel Springer püüab OpenAI käituda vastutustundlikult ja näidata head kodanikkonda. Axel Springeri tehingu raames tagas OpenAI juurdepääsu uudiste andmebaasile ja nõustus tasustamisstruktuuriga, mis põhineb tulemustel. Lisaks pakub OpenAI kirjastajatele võimalust valida, et nende sisu ei saaks OpenAI tööriistade poolt ligi pääseda.
Vaatamata nendele jõupingutustele satub OpenAI autoriõiguse vaidlustesse, mille üks prominentne hageja on New York Times. Ajaleht ja Microsoft kaebavad OpenAI vastu, väites, et ChatGPT ja Bing Chat koolitamine moodustab autoriõiguste rikkumise. OpenAI, kes usub, et autoriõigustega kaitstud materjalide kasutamine koolitamiseks kuulub õiglase kasutamise alla, seisab nüüd silmitsi õiguslike lahingutega, mis kujundavad autoriõiguse piire tehnoloogia arengu kontekstis.
Kuna need kohtuasjad liiguvad läbi õigussüsteemi, meelitavad need kahtlemata suurt tähelepanu nii üldsuse kui ka intellektuaalomandi kogukonna seas. Nende kohtuasjade tulemused võivad potentsiaalselt ümber määratleda tehisintellekti süsteemide ja autoriõigustega kaitstud materjalide suhte. Olgu OpenAI jätkab ühekordseid lepinguid kirjastajatega või vaidlustab täielikult selliste lepingute vajalikkuse, need juhtumid võivad kujundada autoriõiguse tulevikku tehnoloogiliste edusammude valguses.
Oodates nende kohtuvaidluste lahendusi, tasub mõelda tehisintellekti muutmispotentsiaali ja sellele, kuidas see võib revolutsiooniliselt meie elusid mõjutada. Seniks võite julgelt konsulteerida tehisintellekti toega platvormidega, nagu ChatGPT, et saada ennustusi nende kohtuasjade tulemuste kohta.
KKK
1. Mis on põhiküsimus seoses autoriõiguse seaduse ja tehisintellektiga (AI)?
Põhiküsimus seisneb autoriõiguse seaduse ja tehisintellekti ühilduvuses, eriti autoriõigusega kaitstud materjalide kasutamises tehisintellekti süsteemide koolitamiseks ning väljundite genereerimises, mis võivad intellektuaalomandi õigusi rikkuda.
2. Kuidas tegeles Ühendriikide Autoriõiguse Amet selle küsimusega?
Autoriõiguse amet viis läbi uuringu, et uurida autoriõiguse seaduse ja poliitika küsimusi, mida tekitavad tehisintellekti süsteemid. Nad said üle 10 000 kommentaari erinevatelt osalejatelt, sealhulgas õigusalastelt akadeemikutelt, tööstuse osalistelt ja kirjastajatelt.
3. Millised mured on kirjastajatel seoses tehisintellekti süsteemidega?
Kirjastajate mured on seotud autoriõigusega kaitstud materjalide volitamata kasutamisega koolitamiseks, mida nad väidavad autoriõiguse rikkumisena. Nad on mures ka selle üle, et tehisintellekti süsteemid genereerivad väljundeid, mis kopeerivad autoriõigusega kaitstud sisu ja seega rikuvad intellektuaalomandi õigusi.
4. Kuidas on OpenAI vastanud kirjastajate muredele?
OpenAI on astunud samme koostööks uudistööstusega, moodustades partnerlusi organisatsioonidega nagu Associated Press ja Axel Springer. Nad on nõustunud juurdepääsutasudega ja pakuvad kirjastajatele “opt-out” mehhanismi, mis võimaldab neil takistada OpenAI tööriistadele juurdepääsu nende sisule.
5. Milliste autoriõiguse vaidlustega on OpenAI silmitsi seisnud?
OpenAI on silmitsi autoriõiguse vaidlustega, mille käigus New York Times ja Microsoft on neid koos hagiga kaevanud. Kohtuasjas väidetakse, et ChatGPT ja Bing Chat koolitamine moodustab autoriõiguse rikkumise.
6. Milline on OpenAI seisukoht autoriõigusega kaitstud materjalide kasutamise suhtes koolitamisel?
OpenAI usub, et autoriõigusega kaitstud materjalide kasutamine koolitamiseks kuulub õiglase kasutamise alla, kuid see seisukoht on väljakutseid esitavates õiguslikes lahingutes, mis kujundavad autoriõiguse piire seoses tehnoloogia arenguga.
7. Millised on nende juhtumite mõjud autoriõigusele ja tehisintellektile?
Nende juhtumite tulemused võivad potentsiaalselt ümber määratleda tehisintellekti süsteemide ja autoriõigusega kaitstud materjalide suhte. Samuti võivad need mõjutada seda, kas OpenAI jätkab ühekordsete lepingutega kirjastajatega või vaidlustab selliste kokkulepete vajalikkuse täielikult.
8. Milline on tehisintellekti potentsiaalne muutmise jõud?
Tehisintellektil on potentsiaal mõjutada mitmesuguseid aspekte meie elus ning selle mõju autoriõigusele on vaid üks näide. See võib pakkuda ennustusi ja sisendeid kohtuasjadele nagu need, näiteks läbi ChatGPT tüüpi tehisintellektipõhiste platvormide.
Mõisted:
– Autoriõigus: Erandlik seaduslik õigus kunsti-, kirjandus- või muu intellektuaalse omandi teose reprodutseerimiseks, levitamiseks ja esitamiseks.
– Tehisintellekt (AI): Inimintellekti jäljendamine masinate poolt, tavaliselt arvutisüsteemide kaudu, et teha ülesandeid, mis nõuaksid tavaliselt inimintellekti.
– Õiglane kasutus: Õiguslik doktriin, mis võimaldab autoriõigusega kaitstud materjalide piiratud kasutamist ilma autoriõiguse omaniku loata, eesmärgiga teha kriitikat, kommentaare, uudiste vahendamist, õpetamist, stipendiumi või uurimistööd.
– Intellektuaalomand: Õiguslikult kaitstud mittemateriaalsed varad, nagu leiutised, loomingulised teosed ja ideed, mille kasutamine või kopeerimine ilma autoriõiguse omaniku loata on keelatud seadusega.
Soovitatavad seotud lingid:
– Ameerika Ühendriikide Autoriõiguse Amet
– OpenAI
– New York Times
The source of the article is from the blog elblog.pl