Kunstlik intelligents (KI) on saanud meie kaasaegses maailmas asendamatuks osaks. Siiski sõltub selle tulevane areng suuresti energia kriisi lahendamisest. Kuigi KI-l on tohutu potentsiaal, nõuab selle jätkusuutlik kasv läbimurret süsinikuvaba energia tootmises.
KI keskkonnamõju on rabav, võrreldav Bitcoiniga ning tarbib elektrit, mis vastab tervetele arenenud riikidele. Vastavalt Science Alert teadusportaalile annab infotehnoloogia sektor umbes 2% maailma CO2 emissioonist, mille prognoositakse tulevikus kiiresti kasvavat. Aastaks 2030 ootab konsultatsioonifirma Gartner andmetel ainuüksi KI sektor 3,5% maailma elektrienergia tarbimisest.
Selle probleemi esile tõstmiseks võtame näiteks GPT-3 koolitamisprotsessi, ChatGPT eelkäija. Selleks kulus ligikaudu 1287 megavatt-tundi ja 10 000 arvutikiipi – see on sama palju elektrienergiat kui 121 keskmise Ameerika kodumaja aastane tarbimine. Lisaks tekitas see protsess ligikaudu 550 tonni süsinikdioksiidi. OpenAI, ChatGPT arendaja, tekitab oma globaalse kasutajaskonna teenindamiseks märkimisväärseid arvutuskulusid, mis veelgi suurendavad energia väljakutset.
OpenAI tegevjuht Sam Altman on hiljuti rõhutanud süsinikuvaba energia tootmise läbimurde kriitilist vajadust KI kasvavate nõudmiste rahuldamiseks. Altman on sõnadele järgi astunud, investeerides oluliselt tuumafusioni ettevõttesse Helion Energy ning olles tuumamikroreaktori ettevõtte Oklo juhatuse esimees.
Kuigi KI energiatarbimine tekitab muret, pakub see samal ajal võimalusi ülemaailmsetele süsinikdioksiidi vähendamise jõupingutustele. KI võimekus taastuvenergia ennustamisel, nutikate võrkude haldamisel ja uute materjalide arendamisel on keskkonna jätkusuutlikkuse seisukohast oluline. Siiski rõhutab Hugging Face’i esindaja Sasha Luccioni, et KI keskkonnamõju tuleb hoolikalt arvesse võtta, et tagada selle vastutustundlik kasutamine globaalse soojenemisega võitlemisel.
KI ja keskkonna sümbiootiline suhe peab olema hoolikalt juhitud. Kuigi energia kriis seab KI kasvule väljakutse, nõuab see ka innovatsiooni ja investeeringuid jätkusuutlike energia lahenduste loomisse. Edasiliikumise ja keskkonnaalase vastutustundlikkuse tasakaalu leidmine on võti KI täieliku potentsiaali avamiseks, samal ajal kaitstes meie planeedi tulevikku.
KKK:
1. Milline on KI keskkonnamõju?
KI-l on märkimisväärne keskkonnamõju, kuna selle elektritarbimine on võrreldav Bitcoiniga ja see aitab kaasa globaalsele CO2 emissioonile. Infotehnoloogia valdkond, sealhulgas KI, moodustab umbes 2% maailma CO2 emissioonist, mille prognoositakse tulevikus kiiresti kasvavat. Aastaks 2030 ootab ainuüksi KI sektor enda peale 3,5% maailma elektrienergia tarbimisest.
2. Milline on GPT-3 tüüpi mudelite süsiniku jalajälg?
GPT-3 koolitamisprotsess kulutas umbes 1287 megavatt-tundi ja tekitas ligikaudu 550 tonni süsinikdioksiidi. Selle energiatarve vastas 121 keskmise Ameerika kodumaja aastasele tarbimisele.
3. Kuidas KI energiaväljakutsega tegeletakse?
OpenAI tegevjuht Sam Altman rõhutab vajadust süsinikuvaba energia tootmise läbimurde järele, et rahuldada KI kasvavaid nõudmisi. Ta on investeerinud tuumafusioni ettevõttesse Helion Energy ning on tuumamikroreaktori ettevõtte Oklo juhatuse esimees.
4. Kuidas saab KI kaasa aidata keskkonna jätkusuutlikkusele?
KI-l on võimekus aidata kaasa keskkonna jätkusuutlikkusele, näiteks taastuvenergia ennustamisel, nutikate võrkude haldamisel ja uute materjalide arendamisel.
5. Miks on KI keskkonnamõju arvestamine oluline?
KI keskkonnamõju arvestamine on oluline, et tagada selle vastutustundlik kasutamine globaalse soojenemisega võitlemisel. On oluline leida tasakaal KI arengu ja keskkonnaalase vastutustundlikkuse vahel.
Määratlused:
– Kunstlik intelligents (KI): Arvutisüsteemide arendamine, mis suudavad teostada ülesandeid, mis tavaliselt nõuavad inimintelligentset, näiteks visuaalset taju, kõnesalvestust, otsuste tegemist ja probleemide lahendamist.
– Süsinikuvaba energia tootmine: Energia tootmine ilma süsinikdioksiidi emissiooni või kasvuhoonegaaside tekitamiseta.
– CO2 emissioon: Süsinikdioksiidi emissioon, mis aitab kaasa globaalsele soojenemisele ja kliimamuutustele.
– Megavatt-tund: Üks miljon vatti elektrienergiat, mõõdetuna ühe tunni jooksul.
Seotud lingid:
– OpenAI
– Helion Energy
– Oklo
– Science Alert
– Gartner
– Hugging Face
The source of the article is from the blog enp.gr