Kunstliku üldintellekti (AGI) tulevik on tekitanud intensiivse arutelu pärast seda, kui Meta (endine Facebook) tegevjuht Mark Zuckerberg teatas oma ettevõtte pühendumusest AGI arendamisele ja selle avatud lähtekoodiks muutmisele. AGI kontseptsioon viitab teoreetilisele tehisintellekti süsteemile, mille intelligentsus võistleb või ületab inimvõimeid. Kuigi Zuckerbergi nägemus kättesaadavast ja vabalt kasutatavast AGI süsteemist on saanud kiitust oma potentsiaalsete eeliste tõttu, on see samas tekitanud muret vajaduse pärast regulatsiooni järele ja võimaliku sellise võimsa tehnoloogia kuritarvitamise pärast.
AGI avatud lähtekoodiks muutmise otsus on saanud kriitikat ekspertidelt, kes usuvad, et see on vastutustundetu samm. Arvutiteaduse professor Dame Wendy Hall Southamptoni ülikoolist ja ÜRO tehisintellekti nõuandva organi liige väljendas oma ebamugavust tasuta saadava AGI väljastamise suhtes enne tugevate regulatsioonide kehtestamist, öeldes, et see võiks olla “väga hirmutav”. Ta rõhutas võimalikku kahju, kui selline tehnoloogia satub valedesse kätesse, ning rõhutas regulatiivsete raamistike arendamise olulisust enne selle ulatuslikku kättesaadavust.
Teised väidavad, et otsused AGI kohta ei tohiks olla ainult tehnoloogiaettevõtete pädevuses, vaid nõuavad rahvusvahelist konsensust. University of Surrey People-Centered AI instituudi direktor dr Andrew Rogoyski rõhutas probleemi keerukust ja avatud lähtekoodiga AGI võimalikke tagajärgi. Ta väitis, et sellised otsused peaksid olema kollektiivselt tehtud, mitte tehnoloogiahiiu juhatuse koosolekuruumis.
Kuigi Meta pühendumus avatud lähtekoodiga AGI-le on tekitanud vastuolusid, järgivad mõned ettevõtted, nagu OpenAI ja Google’i DeepMind, ka AGI arendamist. OpenAI määratleb AGI kui “tavalistest inimestest intelligentsemat tehisintellekti süsteemi” ja usub, et AI edusammud sõltuvad edusammudest energiavarustuse valdkonnas.
Kuigi Zuckerberg ei andnud AGI arendusele konkreetset ajaraami, mainis ta olulist infrastruktuuri, mille Meta on loonud uute AI süsteemide toetamiseks, ning avalikustas järjestikuse töö nende eelneva AI mudeli Llama 2 kallal.
Kuigi AGI ümber käiv arutelu jätkub, on selge, et selle potentsiaalsed eelised ja riskid tuleb hoolikalt läbi mõelda. Tasakaalu leidmine avatuse ja vastutustundliku juhtimise vahel on oluline selle võimsa tehnoloogia turvalise ja kasuliku kasutamise tagamiseks.
Sagedased küsimused ja vastused:
1. Mis on kunstlik üldintellekt (AGI)?
– AGI viitab teoreetilisele tehisintellekti süsteemile, millel on intelligentsus, mis võistleb või ületab inimvõimeid.
2. Miks tekitas Mark Zuckerbergi teadaanne AGI kohta arutelu?
– Zuckerbergi pühendumus AGI arendamisele ja selle avatud lähtekoodiks muutmisele on tekitanud muret regulatsiooni ja potentsiaalse tehnoloogia kuritarvitamise pärast.
3. Milliseid muresid on väljendatud seoses AGI avatud lähtekoodiga muutmisega?
– Ekspertide sõnul võib avatud lähtekoodiga AGI vabastamine ilma tugevate regulatsioonideta kaasa tuua kahjulikke tagajärgi ning rõhutatakse regulatiivsete raamistike vajadust.
4. Kas on olemas toetus rahvusvahelisele konsensusele AGI arenduse osas?
– Jah, osad väidavad, et otsuste tegemine seoses AGI-ga ei tohiks jääda ainult tehnoloogiaettevõtete pädevusse, vaid nõuab kollektiivset rahvusvahelist konsensust.
5. Kas on muid ettevõtteid, kes järgivad AGI arendust?
– Jah, ettevõtted nagu OpenAI ja Google’i DeepMind järgivad samuti AGI arendust.
6. Mis on OpenAI määratlus AGI kohta?
– OpenAI määratleb AGI kui “tavalistest inimestest intelligentsemate” AI süsteemide.
7. Kas Mark Zuckerberg on andnud ajaraami AGI arendusele?
– Ei, ta pole andnud konkreetset ajaraami AGI arendusele, kuid mainis olulist Meta poolt loodud infrastruktuuri uute AI süsteemide toetamiseks.
Võtmeterminid/jargon:
– Kunstlik üldintellekt (AGI): Teoreetiline tehisintellekti süsteem, mille intelligentsus võistleb või ületab inimvõimeid.
– Avatud lähtekood: Tarkvara või tehnoloogia, mis on tehtud vabalt kättesaadavaks kõigile kasutamiseks, muutmiseks ja levitamiseks.
Kasulikud lingid:
– OpenAI
– Google’i DeepMind
– Meta (endine Facebook)
The source of the article is from the blog elblog.pl