Kunstliku intelligentsuse (AI) ja generatiivse AI (GenAI) kiired edusammud omavad potentsiaali revolutsioonida erinevaid sektoreid ja majandusi üle maailma. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hiljutine aruanne arutleb nende tehnoloogiate kahefunktsioonilise mõju üle – nii nende potentsiaali tõsta tootlikkust, suurendada globaalset majanduskasvu ja sissetulekuid, kui ka töökohtade asendamist ja ebavõrdsuse süvenemist.
IMF’i analüüs näitab, et ligikaudu 40% maailma tööhõivest puutub kokku GenAI mõjudega ning protsent tõuseb 60%-ni arenenud majandustes nagu Ameerika Ühendriigid ja Euroopa. Selline kokkupuude suurendab sissetulekute ebavõrdsust, samal ajal kui varanduse ebavõrdsus jätkub kasvamist. Ettevõtted võivad saada kasu AIga seotud tootlikkuse kasvust, samal ajal kui töötajate palgad võivad langeda, kui nende ülesanded asendatakse GenAI tööriistadega.
Kuigi uuring rõhutab, et umbes pooled AI ja GenAI mõjutatud töökohtadest võivad kogeda suuremat tootlikkust, võib teine pool kogeda tööjõu nõudluse vähenemist, madalamaid palku ja vähendatud värbamist, kuna inimesed tehtavad ülesanded automatiseeritakse. See võib viia teatud töörollide täieliku kadumiseni.
Samas võtab IMFi uuring arvesse, et AI võib inimtööd paljudes valdkondades täiendada. AIst tulenevad tootlikkuse kasud võivad suurendada enamiku töötajate sissetulekutaset. Selles arenevas olukorras tuleb täiendada reguleerivat raamistikku arenenud majandustes ja rohkem arenenud arenevatel turgudel, et toetada tööjõu ümberjaotamist ja kaitsta nende negatiivselt mõjutatud inimesi.
AI mõju tööturule ei piirdu ainult rutiinsete ülesannetega, mis on tavaliselt mõjutatud automatiseerimisest, vaid laieneb ka kõrgelt kvalifitseeritud töökohtadele. IMF hoiatab, et arenenud majandused seisavad AIst tulenevate kõrgemate riskide ees, kuid neil on ka rohkem võimalusi selle eelistest kasu saada võrreldes arenevate turgude ja arengumaadega.
World Economic Forum (WEF) on varem esile toonud GenAI tööriistade kasvuga seotud tööturgude võimalikke häireid. Samal ajal on prognoositud, et GenAI võib aastaks 2025 maailmas kaotada 85 miljonit töökohta, kuid samal ajal tekitada 97 miljonit uut töökohta erinevates valdkondades. Nende hulka kuuluvad AI arendajad, insenerid ja teadlased, kes tegelevad suurkeelte mudelitega (LLM), millele GenAI tööriistad tugevalt toetuvad.
Ai-oskuste nõudluse kasvu rahuldamiseks oodatakse ettevõtetelt võistlust oma töötajate ja protsesside kohandamisel. Tekivad spetsialiseerunud AI-rollid, nagu “Suurte keelemudelite juht” ja “Globaalse teadmiste süsteemide arhitekt”. Eetilistele kaalutlustele tuleb AI juurutamisel erilist tähelepanu pöörata, eriti silmas pidades võimalikku eelarvamust, diskrimineerimist ja andmete privaatsusriski.
IMF-i aruanne rõhutab, et töötajad, kes oskavad AI võimalusi ära kasutada, näevad tõenäoliselt oma produktiivsuse ja palkade kasvu, võrreldes nendega, kes seda ei kohane. Digitaalse lõhe ületamiseks, mille AI loob, on oluline harida avalikkust AI ja GenAI tööriistade tõhusaks kasutamiseks, muutes need kättesaadavaks ja arusaadavaks kõigile.
Hoolimata töökohtade asendamisele suunatud muredest, näitab IT personaliettevõtte Experis hiljutine uuring, et tööandjad üle maailma suhtuvad uutesse tehnoloogiatesse nagu AI ja masinõpe optimistlikult. Paljud ettevõtted püüavad aktiivselt palgata või täiendada olemasolevat talenti, et kasutada ära nende tehnoloogiate potentsiaalseid tootlikkuse kasvuga seotud eeliseid.
AI ja GenAI tõus esindab kahtlemata tehnoloogilist revolutsiooni, millel on sügavad tagajärjed töökohtadele ja ebavõrdsusele. Hoolika selle valdkonna tundmaõppimise, reguleerivate raamistike täiustamise ja eetiliste kaalutluste prioriteetseks seadmise abil saavad ühiskonnad kasutada AI eeliseid, samas leevendades selle potentsiaalseid negatiivseid tagajärgi.
The source of the article is from the blog mendozaextremo.com.ar