Hiljuti avaldatud uurimus Nature Physicsi ajakirjas on valgustanud tugevate ühenduste teket närvivõrkudes. Uurimisrühm, mis koosnes teadlastest CUNY Graduate Center Initiative for the Theoretical Sciences’ist, Yalist, University of Chicagost ja Harvardist, analüüsis aju juhtmestikuga seotud andmestikke erinevate liikide, sealhulgas puuviljakärbeste, hiirte ja usside kohta.
Uurijad avastasid, et nendes võrkudes on väikesel hulgal neuronitel oluliselt tugevamad ühendused omavahel võrreldes teistega. Need nn “rasvkoodid” ühendused osutusid aju funktsiooni jaoks oluliseks. Varasemad uuringud on uurinud, kuidas need haruldased ühendused tekivad ja kas see protsess on igale liigile spetsiifiline või juhindub ühisest alusprintsiibist.
Kasutades edasijõudnud mikroskoopia- ja kujutamistehnikaid, suutsid uurijad uurida nende ühenduste teket. Nad töötasid välja matemaatilise mudeli, mis põhineb neuroteadusest pärineval Hebbi plastilisusel, mehhanismil, mis väidab, et neuronid seovad ennast omavahel, kui nad korraga aktiveeritakse. Mudel kirjeldas täpselt juhtmestiku ümberkorraldamist neuronite vahel tugevate ühenduste tekitamiseks.
Lisaks sellele, kui närviaktiivsus oli mudelisse lisatud, täheldasid teadlased veel üht olulist närvivõrkude struktuuri tunnust: kogumine. See klastereerumise nähtus tundub olevat ühine tunnus mitmele liigile, mis viitab jagatud põhimõttele närvühenduste tekkimisel.
Selle uuringu järeldused omavad olulisi tagajärgi meie ajutegevuse mõistmise jaoks ning võivad tulevikus mõjutada neuroteaduse valdkonna uurimistööd. Tugevate ühenduste teket närvivõrkudes reguleerivate mehhanismide tuvastamisega saavad teadlased saada teadmisi ajutegevuse aluspõhimõtetest. Nende põhimõtete edasine uurimine võib viia edusammudeni valdkondades nagu närivõrkude modelleerimine ja ajule inspireeritud arvutamine.
The source of the article is from the blog cheap-sound.com