Roman RemberKunstlik intelligents tekitab muret valeuudiste levitamisel
Kunstlik intelligents (KI) on muutunud üha enam mureallikaks oma võimaluse tõttu levitada valeuudiseid, manipuleerida videosid ja muuta häälte salvestusi, et inimesed tunduksid öeldavat uskumatut asja. Probleemi tõsidust tuntakse eriti ajakirjanduse valdkonnas, kus loomulik skeptilisus võib palju ära teha.
Näiteks levis sotsiaalmeediaplatvormil KI-ga loodud video Hitlerist, kes peab inglise keeles antisemiitlikku kõnet, mis oli selgelt võltsing, kuna diktaator ei rääkinud avalikult inglise keelt. Sellised juhtumid näitavad KI häirivaid võimeid veenvate valesüüdistuste loomisel.
Naljakõne rõhutab kriitilise mõtlemise vajalikkust
Eraldi juhtumis helistas Rooma jalgpallimeeskonna toetaja nimega Edoardo kohalikku raadiosaadet, väites, et ta soovib läbida eutanaasia, kuna tal on lõppstaadiumis haigus, mis kuidagi ei mõjuta tema eluiga, kuid vähendab tema elukvaliteeti. Uudis levis ajalehtedes ja keegi ei küsinud paradoksi kohta mitte-sureliku lõppstaadiumi haiguse osas. Treener De Rossi avaldas tema loole toetust. Hiljem aga selgus, et Edoardo oli täiesti terve ning isegi abiellunud jõuka pärijannaga.
Küsimusele juhtunu kohta vastates väljendas raadiosaate töötaja teadmatusi, kuna vahetus toimumiskohtade vahel. Samal ajal tundis Edoardo õhuliseks saamist ja ta oli tegelikkuses palunud midagi palju väiksemat – võita karikas oma meeskonnale Dublinis toimuval finaalil – viidates ilmselgeks oma varasema avalduse absurdsusele.
Lõppkokkuvõttes näitab see, kuidas valeuudised võivad pärineda mitmesugustest allikatest, sealhulgas näiliselt kahjututest vempudest, ja rõhutavad vajadust selliste lugude suhtes kriitilise pilguga suhtuda.
Valeuudised ja sügavvõltsingud: kasvav väljakutse ühiskonnale
Üks olulisemaid väljakutseid, mida KI poolt valeteabe levikuga kaasas käiakse, on “sügavvõltsingud”. Sügavvõltsingute tehnoloogia hõlmab KI kasutamist olemasolevate piltide ja videote paigutamiseks allikapiltidele või videotele kasutades tehnikat, mida tuntakse masinõppest, eriti generatiivse vastandlike võrkudena. See võib luua realistlikke videoid ja helisalvestusi inimestest, kes ütlevad või teevad asju, mida nad kunagi ei teinud, mida võidakse kuritarvitada inimeste diskrediteerimiseks või valeinfo levitamiseks.
Lisaks sellele, et KI abil kirjutamise tööriistad on levinud, avaneb veel üks kanal, mille kaudu saab luua valeinfot. Need tööriistad võivad luua artikleid, mis tunduvad poliitiliselt või ideoloogiliselt erapoolikud, kaasa aidates valeuudiste, kuulujuttude või desinformatsiooni levikule.
KI ja võltsitud info leviku ristumisel tekivad hirmuäratavad küsimused ja vaidlused:
– Kuidas saame luua kinnitussüsteeme KI-ga tekitatud võltsitud sisu avastamiseks?
– Millised õiguslikud ja eetilised raamistikud peavad olema paigas digitaalsete valeuudiste leviku vastu võitlemiseks?
– Kuidas saame harida inimesi eristama legitiimset informatsiooni ja manipuleeritud sisu vahel?
AI pros ja cons mõistmine infodisemineerimisel
KI kasutamise eelised ajakirjanduses ja muudes teabeväljades hõlmavad võimet töödelda kiiresti tohutul hulgal andmeid, luua aruandeid ja isikustada sisu individuaalsetele kasutajatele, suurendades seeläbi kaasatust. Kuid nagu on näha sügavvõltsingute ja valeuudiste botide näidetest, on tegelik oht, et KI võib olla manipuleeritud valeinfo levitamiseks, usalduse õõnestamiseks meedia vastu ning avaliku arvamuse ja poliitiliste tulemuste mõjutamiseks.
Mõned peamised väljakutsed nende ohtudega tegelemisel hõlmavad:
– KI tehnoloogia kiiret arengut, mis muudab keeruliseks reguleerimise ja avastamismeetodite sammu pidamise.
– Keerulisi eetilisi tagajärgi KI tehnoloogia keelamisel või piiramisel, arvestades selle positiivseid kasutusviise.
– Tagades, et võetud meetmed ei riku sõnavabadust ega vii tsensuurini.
Keskne vaidlus selles valdkonnas keerleb selle ümber, kes vastutab KI ja selle väljundite reguleerimise eest, platvorme, kuhu sisu postitatakse, või KI loojaid ise.
Selle teema kohta rohkem teabe saamiseks saate külastada usaldusväärseid AI-d ja selle mõju ühiskonnale uurivaid organisatsioonide peamisi domeene. Siin on mõned soovitatavad lingid:
– AI ohutuse info
– Elektroonilise piiririigi sihtasutus
– IBM Watson
– OpenAI
Need lingid võivad olla võimsad alustapunktid AI positiivse potentsiaali ja ohtude mõistmiseks seoses informatsiooni autentsusega.
