Eesti majandusuuringute instituudi (Etla) läbi viidud põhjalik uuring on näidanud, et tehisintellekt (AI) ei vähenda üldise tööjõunõudluse, vaid on oluliselt ümber kujundanud nõutavate oskuste ja töökohtade liike. Organisatsiooni hiljutised uuringud näitavad, kuidas tehisintellekti ilmumine tekstide genereerimises on tööturgu sügavalt mõjutanud.
Teatamata ingliskeelsel tööturul kategooriseerisid teadlased tööd uuringu jaoks kolme eristuva rühma. Tööjaotus hõlmas töid, mida saab asendada tehisintellektiga, neid, mida täiendab tehisintellekt, ning töid, mida ei mõjuta tehisintellekti tehnoloogia. Huvitavalt on tööstuste nõudlus tööde järele, mis on vastuvõtlikud tehisintellekti integreerimisele ja täiendamisele, kasvanud, eriti sektorites, mis hõlmavad programmeerimistehnoloogiaid, õigusnõustamist, tehisintellekti integreerimist ja värbamist.
Siiski on AI poolt asendatavaks peetud rollide töökuulutuste arv veidi vähenenud. See oli eriti märgatav tõlkevaldkonnas ja lihtsate tekstide tootmises, kus töökuulutuste arv vähenes märkimisväärselt 37 protsenti.
Hoolimata märkimisväärsest muutusest tööturu nõudmistes, vaidlustavad põhitulemused sageli AI-tehnoloogiaga seotud apokalüptilised stsenaariumid. Etlast pärit teadlane Otto Kässi märkis, et AI mõju on pigem seotud tööjõunõudluse muutmisega kui inimtöö lõppemisega, nagu me seda teame. Uuring näitab, et kuna AI jätkab arengut, viib selle mõju tööturule tõenäoliselt oskuste muutumiseni, mida hinnatakse ja nõutakse, mitte inimtöötajate täieliku asendamiseni.
Kunstliku Intellekti (AI) ja selle mõju tööturule teema tekitab mitu olulist küsimust:
Mis on seotud AI ja tööhõivega seotud peamised väljakutsed?
– Tööjõu ümberõpe ja täiendkoolitus: Kui AI muudab tööturu maastikku, on üks peamisi väljakutseid tagada, et olemasolev tööjõud suudab kohaneda uute rollidega, mis nõuavad suhtlemist või arusaamist AI-tehnoloogiatest.
– Töökoha väljaheide: AI võib viia töökoha väljaheitmiseni teatud sektorites, eriti rollides, mis hõlmavad rutiinseid ja korduvaid ülesandeid, tekitades muret tööpuuduse pärast nendes valdkondades.
– Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus: AI eelised ei pruugi olla ühtlaselt jaotatud, võimalik, et süvenevad sotsiaalmajanduslikud ebavõrdsused, kui teatud grupid ei pääse ligi AI-ga seotud töövõimalustele või selleks vajalikule haridusele.
Mis vaidlused on seotud AI ja tööturu vahel?
– Eetilised tagajärjed: Arutelud käivad AI asendamise eetiliste tagajärgede üle, sealhulgas vastutus, privaatsus ja AI võimaliku väärkasutamise teemal.
– Eelarvamused ja diskrimineerimine: AI süsteemid võivad pärida koolituse andmetes esinevaid eelarvamusi, tekitades muret eelarvamuste kohta töölevärbamise praktikates ja diskrimineerimise jätkumise üle.
AI mõju tööturule dünaamikale eelised:
– Suurenenud tootlikkus ja efektiivsus: AI võib automatiseerida tüütuid ülesandeid, vabastades inimtöötajad keskendumiseks keerukamatele ja loovamatele töödele.
– Uute töövaldkondade loomine: AI tehnoloogia võib viia täiesti uute tööstuste loomiseni, innustades innovatsiooni ja majanduskasvu.
– Teenuste kvaliteedi parandamine: AI võib mitmesugustes tööstusharudes suurendada teenuste kvaliteeti, pakkudes personaalsemaid ja täpsemaid tulemusi.
AI tööhõivet mõjutavate puuduste hulgas:
– Oskuste puudujääk: Kuna AI areneb, võib tekkida erinevus tööjõus olevate oskuste ja uute nõutavate eksperditeadmiste vahel.
– Töökoha ebakindlus: AI arengu kiire tempo võib luua ebakindlust töötajatele, kelle töökohad on automatiseerimise ohus.
– Üleminekukulud: Ettevõtted ja isikud võivad silmitsi seista oluliste kuludega seoses üleminekuga AI-integreeritud tööturule.
Lisateabe saamiseks AI laiemate mõjude ja arengute kohta külastage suurte AI-uuringute organisatsioonide ja tööstuse gruppide veebisaite, näiteks:
– DeepMind
– OpenAI
– Life Institute tulevik
Igaüks neist organisatsioonidest pakub ressursse ja ülevaateid viimastest AI edusammudest ning selle ühiskondlikust mõjust.
The source of the article is from the blog foodnext.nl