Ženeva maaliline linnas Šveitsis kogunesid 30. ja 31. mail rahvusvahelised juhid, eksperdid ja uuendajad kuulsale AI for Good Global Summitile. Tippkohtumise eesmärk oli kõrge, kuid oluline: kasutada tehisintellekti (AI) globaalse tervise, kliimavastuse, soolise võrdsuse, kaasava jõukuse ja jätkusuutliku taristu parandamiseks, muude arengueesmärkide hulgas. Selle tippkohtumise eripära oli selle intensiivistunud fookus AI-tehnoloogiate juhtimisele.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres rõhutas tehisintellekti potentsiaali olla mängumuutja jätkusuutliku arengu toetamisel üle maailma. Ta kutsus üles kollektiivseks ja põhjalikuks lähenemisviisiks AI juhtimisel, mis tasakaalustaks innovatsiooni vastutuse ja järelevalvega.
Ajavahemikul 29. mail toimunud “AI Governance Day” ettevalmistusel tippkohtumisele uurisid valitsusametnikud koos globaalse AI kogukonnaga ÜRO raamistike rakendamist, sealhulgas inimõiguste kohaldamist kiiresti areneva tehisintellekti tehnoloogiate suhtes. Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) peasekretär Doreen Bogdan-Martin tõstis esile uneröövide ohtusid AI kui peamist muret, mis ületab eelised.
ITU on juba seitse aastat toetanud tehisintellekti lahendusi inimkonna kasuks ja tagab nüüd, et ükski riik ei jääks maha. Nende pingutused on suunatud AI edusammude vastutustundlikule ja mõjusale kasutamisele.
Peasekretär Bogdan-Martin esitas vastutustundliku AI-juhtimise kolm sammast: tehniliste standardite koostamine, inimõiguste ja põhiliste ÜRO väärtuste asetamine juhtimise keskmesse ning mahukas arendamine läbi võimekuse suurendamise.
Namiibia infotehnoloogia- ja sidekommunikatsiooniminister Emma Inamutila Theofelus soovitas ehitada olemasolevatele juhtimisraamistikele, võrreldes seda autotööstuse ja farmaatsiatootmise sektorite määrustega, lõimides AI juhtimise muudes valdkondades nagu kliimamuutus ja maksustamine, ja julgustades dialoogi AI loojate ja kasutajate vahel kallutatuse ja diskrimineerimise leevendamiseks.
Kuna maailma rahvastik peaks 2050. aastaks jõudma 9,7 miljardini, on mitmekesise ja parendatud toidukvaliteedi vajadus kriitiline. ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) peadirektor Dongyu Qu rääkis vajadusest ühendada IT bioloogiaga ja soodustada tihedamat koostööd toiduohutuse tagamiseks.
Patenditaotluste arvu tõustes – ulatudes peaaegu 2022. aastal 3,5 miljonini, IT-ga seotud patentide 13,7% suurenemisega – rõhutas Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) peadirektor Daren Tang ökosüsteemi loomist, kus tehnoloogia imendub tähendusrikkalt ja uuendajad on selle keskmes.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peadirektor Gilbert Houngbo märkis AI mõju tulevasele tööle – nii töökohtade kaotuse kui loomise osas. Houngbo sõnul muutub elukestev õpe võtmetähtsuseks, et minimeerida tehnoloogia mõju tööhõivele.
Tehnoloogia edenedes on pidev dialoog ja poliitika arendamine hädavajalikud AI mõju suunamiseks ühiskonnale. ÜRO Ülikooli (UNU) rektor ja ÜRO asepeasekretär Tshilidzi Marwala pooldas koostööplatvormi innovatsiooniks üle maailma, optimeerides AI kõigi kasuks.
Olulised küsimused ja vastused:
1. Mis on seotud AI juhtimisega seotud peamised väljakutsed?
Peamised väljakutsed hõlmavad tagamist, et AI edusammud oleksid range eetilise raamistiku, rahvusvaheliste standardite ja eeskirjade poolt valvatud tasakaalustades innovatsiooni inimõiguste kaitsega. On olemasündinud raskuspidi AI kiire arengutempo jälgimisega, kallutamiste leevendamisega, diskrimineerimise ärahoidmisega ning sotsiaalmajanduslike mõjude, nagu tööhõivekaotuse, käsitlemisega.
2. Kuidas saab AI-d kasutada globaalsete küsimuste lahendamiseks?
AI-d saab kasutada erinevates valdkondades, nagu tervishoid (näiteks haiguste ennustamine ja diagnoosimine), kliimateadus (näiteks andmete analüüs kliimamudelite jaoks), põllumajandus (näiteks saagikuse optimeerimine) ja infrastruktuur (näiteks intelligentsete transpordisüsteemide) efektiivsuse ja tulemuste parandamiseks.
3. Miks on rahvusvaheline koostöö oluline AI juhtimisel?
Rahvusvaheline koostöö tagab, et arvesse võetakse mitmekesiseid vaatenurki, arendatakse välja ülemaailmsed standardid ja ükski riik ei jää AI hüvedele ligipääsust maha. See võib aidata ka kokku viia erinevate riikide seadused ja poliitikad ühiste eesmärkidega, tagades järjepidevuse ja koostöö piiride üles.
AI eelised ja puudused:
AI heaolu kasud:
– AI saab tõhusalt töödelda suuri andmemahte keeruliste probleemide lahendamiseks.
– Sellel on potentsiaali parandada teenuste osutamist ja tootlikkust erinevates sektorites.
– AI saab aidata isikupärastatud meditsiinis, hariduses ja muudes indiviidi vajadustele kohandatud teenustes.
– Tehnoloogia võib aidata jälgida ja hallata loodusvarasid jätkusuutlikumalt.
Puudused ja vastuolud:
– AI võib viia tööpuuduseni automatiseerimise ja töökohtade asendamise kaudu.
– Tekib diskrimineerimise ja kallutatuse risk, kui AI süsteeme ei hallata korralikult.
– Küberturvalisuse mured kasvavad koos AI kasutamise suurenemisega, kuna need süsteemid muutuvad ahvatlevateks sihtmärkideks pahatahtlikele tegevustele.
– AI süsteemid võivad rikkuda privaatsuse õigusi, kui nendega kaasneb ulatuslik andmete kogumine ja töötlemine.
Seotud lingid:
Lisateabe saamiseks teemal AI ja globaalne juhtimine, külastage järgmisi põhidomeene:
– Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU)
– Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
– Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO)
– ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)
– Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)
Palun pange tähele, et nende URL-ide kättesaadavus ja õigsus võivad muutuda ning on oluline kontrollida nende õigsust teie otsingu hetkel.
The source of the article is from the blog reporterosdelsur.com.mx